16-11-2010, 00:55 AM
Kui "vändast keeratavat" treipinki või freespinki tahta teha arvutiga juhitavaks, siis:
1a) Väntade asemele tuleb paigaldada samm-mootorid (stepper motor) - mitte nõrgad tikutopsi suurused 0.1 Nm samm-mootorid mida leidub vanade printerite sees, vaid tugevamad rusika suurused 1 - 10 Nm samm-mootorid, mis maksavad mitu tuhat eek isegi EBayst kasutatuna ostes.
1b) Samm-mootorite juhtimiseks on vaja mikrokontrollerit (valmis emaplaadil kitid arm7 protsessoritega on olemas ligi 1000 eek suurusjärgus) , millel oleks mitme kanaliga impuls-modulatsiooni (pwm) väljund. Tüüpiliselt on samm-mootoril 2 paari mähiseid, ehk 4 juhet ja seega on vaja iga samm-mootori kohta 4 pwm väljundit.
Iga pwm väljundi järgi läheb jõu-transistor, mis maksab mõnikümmend eek.
1c) Samm-mootoreid juhtiv kontroller ühendatakse arvutiga ja arvutis võtab ohjad üle tööpingi juhtprogramm. Juhtprogramm oskab lõtke kompenseerida (lõtku jagu tagasi kerida) ja nii saab sisuliselt lõtkuvaba tööpingi juhtimise - tüüpiliselt 0.1 mm täpsusega.
1d) Kui tahta sujuvat 2D ringjoone tegemist xy-tasandil, siis tuleb vaadata veidi keerukamaid juhtprogramme, mis võtaks lõtku kohtades kiiruse maha ja väldiks nii tangentsiaalkomponendi hüpet.
2) Kui tahta veelgi täpsemat tulemust 0.01 mm suurusjärgus, siis peaks lisama ka "joonlaua", ehk laseriga kaugusmõõtja - nii saab lõtkude rakendumise mittelineaarsust ja pingi/tööristade kulumist reaalajas kompenseerida ja nii saavutada 0.01 mm täpsuse - ehk sama tulemuse, nagu tehasest tulnud uued cnc-juhtimisegsa miljoneid maksvad tööpingid.
Vaevalt, et perfolindi ajastu freespingil on peal "joonlaud" - seega oleks tema ainuke eelis nõukogude aegsete "vändaga" freespinkide ees paigaldatud samm-mootorid - kui perfolindi asemele lisada kontroller ja ta ühendada arvutiga, siis saaks temaga ilmselt täpsuse 0.1 mm, mis on piisav kodukasutuseks (ahju tuharesti augud freesiks piisavalt täpselt välja), kuid pole piisav tänapäevase täpsusklassiga detailide valmistamisel (õlipumba labasid ikka välja ei freesiks).
Samas oleks elektroonikaga sinapeal olevatel tööpingi huvilistel mõistlikum vaadata läänest mõni läbikärsanud monitori või juhtblokiga vana tööpink, millel oleks juba "joonlaud" peal - nii saaks vea kõrvaldamisel 0.01 mm täpsusega tööpingi.
Mina olen enda jaoks täpse ja robustse töö nii lahendanud: 0.1 mm täpsust nõudvad robustsed detailid teeb "vändaga" väikse treipingi või freespingi peal ära - kui on vaja suuremat 0.01 mm täpsust või palju ühesuguseid detaile, siis laseb mõnes töökojas cnc-juhtimisega tööpinkide peal detaili valmis teha.
Igatahes mina ei näe mõtet kodukasutuses olevatele treipinkidele või freespinkidele mingit arvutijuhtimist peale aretada - piisavat täpsust ei saa nende peal niikuinii ja automaatse töörista hoidja puudumine muudab arvutijuhtimise eelised olematuks.
1a) Väntade asemele tuleb paigaldada samm-mootorid (stepper motor) - mitte nõrgad tikutopsi suurused 0.1 Nm samm-mootorid mida leidub vanade printerite sees, vaid tugevamad rusika suurused 1 - 10 Nm samm-mootorid, mis maksavad mitu tuhat eek isegi EBayst kasutatuna ostes.
1b) Samm-mootorite juhtimiseks on vaja mikrokontrollerit (valmis emaplaadil kitid arm7 protsessoritega on olemas ligi 1000 eek suurusjärgus) , millel oleks mitme kanaliga impuls-modulatsiooni (pwm) väljund. Tüüpiliselt on samm-mootoril 2 paari mähiseid, ehk 4 juhet ja seega on vaja iga samm-mootori kohta 4 pwm väljundit.
Iga pwm väljundi järgi läheb jõu-transistor, mis maksab mõnikümmend eek.
1c) Samm-mootoreid juhtiv kontroller ühendatakse arvutiga ja arvutis võtab ohjad üle tööpingi juhtprogramm. Juhtprogramm oskab lõtke kompenseerida (lõtku jagu tagasi kerida) ja nii saab sisuliselt lõtkuvaba tööpingi juhtimise - tüüpiliselt 0.1 mm täpsusega.
1d) Kui tahta sujuvat 2D ringjoone tegemist xy-tasandil, siis tuleb vaadata veidi keerukamaid juhtprogramme, mis võtaks lõtku kohtades kiiruse maha ja väldiks nii tangentsiaalkomponendi hüpet.
2) Kui tahta veelgi täpsemat tulemust 0.01 mm suurusjärgus, siis peaks lisama ka "joonlaua", ehk laseriga kaugusmõõtja - nii saab lõtkude rakendumise mittelineaarsust ja pingi/tööristade kulumist reaalajas kompenseerida ja nii saavutada 0.01 mm täpsuse - ehk sama tulemuse, nagu tehasest tulnud uued cnc-juhtimisegsa miljoneid maksvad tööpingid.
Vaevalt, et perfolindi ajastu freespingil on peal "joonlaud" - seega oleks tema ainuke eelis nõukogude aegsete "vändaga" freespinkide ees paigaldatud samm-mootorid - kui perfolindi asemele lisada kontroller ja ta ühendada arvutiga, siis saaks temaga ilmselt täpsuse 0.1 mm, mis on piisav kodukasutuseks (ahju tuharesti augud freesiks piisavalt täpselt välja), kuid pole piisav tänapäevase täpsusklassiga detailide valmistamisel (õlipumba labasid ikka välja ei freesiks).
Samas oleks elektroonikaga sinapeal olevatel tööpingi huvilistel mõistlikum vaadata läänest mõni läbikärsanud monitori või juhtblokiga vana tööpink, millel oleks juba "joonlaud" peal - nii saaks vea kõrvaldamisel 0.01 mm täpsusega tööpingi.
Mina olen enda jaoks täpse ja robustse töö nii lahendanud: 0.1 mm täpsust nõudvad robustsed detailid teeb "vändaga" väikse treipingi või freespingi peal ära - kui on vaja suuremat 0.01 mm täpsust või palju ühesuguseid detaile, siis laseb mõnes töökojas cnc-juhtimisega tööpinkide peal detaili valmis teha.
Igatahes mina ei näe mõtet kodukasutuses olevatele treipinkidele või freespinkidele mingit arvutijuhtimist peale aretada - piisavat täpsust ei saa nende peal niikuinii ja automaatse töörista hoidja puudumine muudab arvutijuhtimise eelised olematuks.