[Marcello]

Kui lõpuüritusest osavõtt on ralli õnnestumise seisukohast tõepoolest kriitilise tähtsusega, siis võiks ehk kaaluda võimalust lülitada see ametlikku päevakorda, st jagada karistus- ja preemiapunkte ka etteastete eest pidulauas ja tantsupõrandal. Võidujanusematel rallistidel oleks siis näiteks võimalus kompenseerida ebaõnnestunud kiiruskatseid hoogsamate tantsusammude või sõnalis-muusikalise etteastega. Autasustamine toimub kell 4.00 hommikul ja auhindadele pretendeerimiseks peab suutma püsida kahel jalal ilma kõrvalise abita. Artikuleeritud kõne pole kohustuslik.
Tegelikult tahan öelda, et eluaastate lisandudes muutub omas voodis ärkamine aina mõnusamaks ja mingil hetkel võib see vabalt üles kaaluda pjedestaalile tõusmise au ja kuulsuse. Peakorraldajal ei maksa seda võtta kui solvangut või oma vaevanägemise mittehindamist. Inimesed ja nende prioriteedid on erinevad ja vägisi lõbutsema ei saa kedagi sundida. Öösel koju kimada on küll väga nüri, aga vähemalt järgmine päev jääb taastumiseks. Pidupaigas ööbides saad alles järgmise päeva lõuna paiku liikvele ja õhtupoolikuks koju ning terve päev on sisuliselt raisus. Aga aeg kipub meil kõigil arvel olema.

Lisaks on üles kerkinud järjekordselt küsimus, et kas peab õhtul/öösel autasustamisel ja ralli reaalsel lõppemisel/lõpetamisel kohal olema, et võita? Tegelikult loll küsimus, elementaarne, et peab! Ralli lõppeb siis, kui Korraldaja ütleb, et ralli on läbi ja kuupäev on Juhendis kirjas. Oleme siin aastaid vanasti nädal-mitu hiljem "autasustatuid" mööda Eestimaad taga otsinud, et auhinnad ja muu nänn üle anda. Nüüd juba kolm aastat on nii, et kes pole kohal, kukub välja ja asemele tuleb järgmine. Ja seekord siis teist korda juhus, kus Võitja pole kohal. Tegelikult ajas natuke vihale ka see, et KUMBAGI põhiklassi võitjat ei olnud. Nagu ei olnud eelmine kord kohal Piiburit ja "Elutöö" klaasauhind jäi üle andmata. Ja ei ole siiani andnud ega viitsigi enam otsida kusagilt kapi otsast pisikest karbikest...