[Basilio]

Aga teine lugu on see, kui montöör võtab näiteks koridoris krapi liini küljest lahti ja kuulab ainult ühte aparaati . Seda jällegi eeldusel, et sellel ajal saadet ei edastata. Nii on võimalik ja mitte ainult teoreetiliselt.

Isegi see variant on kaheldav. Pappvaljukas on mikrina tuimem kui kasekänd. Kuigipalju kaob trafos ja kui keegi on potekast hääle ka veel maha keeranud, siis on signaal olematu. Ja võimenda see nüüd savitransside ehk "püksinööpidega" üles! Need toodavad müra rohkem kui võimendust. Lähedalasuvad elektrikaablid suruvad ka veel oma 50Hz urinat vägisi sisse. Kui võimendi pole otse valjuka küljes vaid kusagil koridoris montööri käes, siis varjestamata krapijuhe toimib antennina ja korjab kõikvõimalikke häireid nagu jaksab. Karta on, et need uputavad imenõrga signaali. Kui keegi viitsib, võib ju katset teha, aga pakun et tulutult.
Pealt kuulati krapiajastul prostamal juhul tavaliste telefoni süsimikrofonidega. Helikvaliteet oli sant(n.n. "porgandihääl"), aga tundlikkus väga hea ja signaal väga tugev. Polnud tarvis palju võimendada. Kõrvaklapp püüdis kinni võimendamatagi. Iseasi, kas krapp selle peidukohaks sobis. Kui see mängis, siis küllap mattis krapi kisa ruumihääled enda alla. Kolme tähega asutus olla mikreid ikka laelampi armastanud toppida.