10-05-2011, 12:50 PM
Miks te riskite pumba rikkumisega?
Ükskõik, kas kangutate lahti kolvi kohal oleva punni või lasete lahti kaane, ikkagi riskite hilisema lekke või suisa detailide rikkumisega.
Õhk kaob kümnekonna sekundiga, nii pumbast, pihustitorudest kui pihusteist, kui lasete lahti ühe pihustitoru pihustipoolse otsa ja kerite mootorit starteriga. See vähene kütus, mida lahtisest torust mootorile pritsib, ei ole ohtlik. Seda muidugi eeldusel, et kütus peale ikka jookseb ja etteandepump lüüa suudab.
Toru ja pihusti liitekoht on üsna suurt vägivalda ja kulutamist taluv. Erinevalt pumbapeast...
Üldiselt ei ole diiselmootoriga masinal probleeme, kui kasutaja ei lase kütusel lõppeda või hooldamatusest süsteemi tuksi minna.
Kui kütust paagis on, kuid peale ikka ei jookse, tasub edasiste jamade vältimiseks süsteem korda teha.
Pool päeva ja paarkümmend 10, 12 ja 14 m vaskseibi ning x meetrit 8mm kütusevoolikut kulub, kuid tulemus on seda väärt - diiselmootor on üks äraütlemata usin ja vähenõudlik abiline.
Eelpool juba mainiti:
1) solk paagist välja, läbipesu ja seejärel puhas kütus sisse. See on kõige rohkem vaeva nõudev punkt (samas ülivajalik, kui paagis on aastaid loksunud kahtlase päritoluga vedelik;
2) Seejärel tuleb paagist hakata mootori poole minema ja kõik vähegi niisked ühendused korda teha;
3) vanu seibe tagasi panna ei ole hea mõte. Kes teab, mitu korda neid juba lõõmutatud on... Nii palju need kah ei maksa;
4) kui on settepott (seda tavatseti "mittevajalikuna" vahelt visata, sest tikkus lekkima kaane vahelt, kui kaane polte valesti või lolli jõuga pingutati), siis selle hermeetilisuses tasuks veenduda. Samas on settepott üks hää asi nii vee kui suuremate molluskite püüdmiseks;
5) uued filtrid. Kasutatud (ja käepäraste vahenditega remonditud) masinatel on alati kahtlane midagi varuks osta, kuid "teeneljakümne" kütusefiltri element võiks igas vene traktoritele juppe pakkuvas kontoris laokaup olla. Neid tasuks võtta siis kohe paar tükki - edukas remont võib igasuguseid soolikaid liikuma ajada;
6) käsipumba leke ei tohi korras etteandepumba puhul probleeme tekitada. Kui filter umbes või süsteem muidu solgine, siis küll... Iseenesest ei maksa too käsipumba hülss palju... Ning ma olen kindel, et kui küsida filtreid müüvast kontorist pumbale tihendit, siis oskavad nad ka pakkuda. Kui just praktikandi otsa ei satu...;
7) ettandepump tasuks korraks lahti võtta ja kaeda, mis nägu on kolb, klapid ja vedru. Samas saab selle ja eelmise punkti kõrvaldada uue etteandepumba ostuga... Mis muidugi ei tähenda, et uus pump ka korras oleks....
;
8) õhutustamine läbi pihustitorude.
Pool päeva läheb kindlasti, võib ka kauem minna, kui mõni stuts otsustab näiteks puruneda. Ning vene tehnikat remontides tuleb olla valmis üllatusteks, et tegelikult vastuvaatav kolakas ei ole mitte see, mis kataloogi järgi antud positsioonil olema peaks.
Ükskõik, kas kangutate lahti kolvi kohal oleva punni või lasete lahti kaane, ikkagi riskite hilisema lekke või suisa detailide rikkumisega.
Õhk kaob kümnekonna sekundiga, nii pumbast, pihustitorudest kui pihusteist, kui lasete lahti ühe pihustitoru pihustipoolse otsa ja kerite mootorit starteriga. See vähene kütus, mida lahtisest torust mootorile pritsib, ei ole ohtlik. Seda muidugi eeldusel, et kütus peale ikka jookseb ja etteandepump lüüa suudab.
Toru ja pihusti liitekoht on üsna suurt vägivalda ja kulutamist taluv. Erinevalt pumbapeast...Üldiselt ei ole diiselmootoriga masinal probleeme, kui kasutaja ei lase kütusel lõppeda või hooldamatusest süsteemi tuksi minna.
Kui kütust paagis on, kuid peale ikka ei jookse, tasub edasiste jamade vältimiseks süsteem korda teha.
Pool päeva ja paarkümmend 10, 12 ja 14 m vaskseibi ning x meetrit 8mm kütusevoolikut kulub, kuid tulemus on seda väärt - diiselmootor on üks äraütlemata usin ja vähenõudlik abiline.
Eelpool juba mainiti:
1) solk paagist välja, läbipesu ja seejärel puhas kütus sisse. See on kõige rohkem vaeva nõudev punkt (samas ülivajalik, kui paagis on aastaid loksunud kahtlase päritoluga vedelik;
2) Seejärel tuleb paagist hakata mootori poole minema ja kõik vähegi niisked ühendused korda teha;
3) vanu seibe tagasi panna ei ole hea mõte. Kes teab, mitu korda neid juba lõõmutatud on... Nii palju need kah ei maksa;
4) kui on settepott (seda tavatseti "mittevajalikuna" vahelt visata, sest tikkus lekkima kaane vahelt, kui kaane polte valesti või lolli jõuga pingutati), siis selle hermeetilisuses tasuks veenduda. Samas on settepott üks hää asi nii vee kui suuremate molluskite püüdmiseks;
5) uued filtrid. Kasutatud (ja käepäraste vahenditega remonditud) masinatel on alati kahtlane midagi varuks osta, kuid "teeneljakümne" kütusefiltri element võiks igas vene traktoritele juppe pakkuvas kontoris laokaup olla. Neid tasuks võtta siis kohe paar tükki - edukas remont võib igasuguseid soolikaid liikuma ajada;
6) käsipumba leke ei tohi korras etteandepumba puhul probleeme tekitada. Kui filter umbes või süsteem muidu solgine, siis küll... Iseenesest ei maksa too käsipumba hülss palju... Ning ma olen kindel, et kui küsida filtreid müüvast kontorist pumbale tihendit, siis oskavad nad ka pakkuda. Kui just praktikandi otsa ei satu...;
7) ettandepump tasuks korraks lahti võtta ja kaeda, mis nägu on kolb, klapid ja vedru. Samas saab selle ja eelmise punkti kõrvaldada uue etteandepumba ostuga... Mis muidugi ei tähenda, et uus pump ka korras oleks....
;8) õhutustamine läbi pihustitorude.
Pool päeva läheb kindlasti, võib ka kauem minna, kui mõni stuts otsustab näiteks puruneda. Ning vene tehnikat remontides tuleb olla valmis üllatusteks, et tegelikult vastuvaatav kolakas ei ole mitte see, mis kataloogi järgi antud positsioonil olema peaks.