[valdo]

Viimase kuu jooksul läbis jalgratas põhjaliku korrastus- ja restaureerimisprotsessi. Nende tööde põhjuseks oli asjaolu, et Eesti Rahva Muuseum soovis 20. sajandi alguse ratast kasutada sõitvana ühes filmiklipis.Minu 1909.a. Dürkopp oli selleks väga sobiv eksemplar.

102 aastat vana jalgratta juures said tehtud järgmised tööd.

1. Ratas sai pandud sõitma (senini oli ta vaadatav, kuid mitte liikuv eksponaat). Peamine takistus, miks ta varem ei liikunud, oli tugevalt deformeerunud tagaratta velg. Nüüd sai võetud uus samatüübiline velg (28", lame profiil rantäärisega veljele, 36 kodarat) ning tehtud sellele galvaanikaettevalmistus ning nikeldamine. Seejärel sai tagaratas sellele veljele ümber laotud.

2. Vahetatud sai ära pedaalid. Varem olid rattal all üheosaliste kummidega 1930ndate pedaalid, mis sai nüüd asendatud kaheosaliste kummidega ning keskelt kõrgenduste otsakidega pedaalidega, nagu Dürkopil olid küljes algselt. Õnnestus leida sellised 1900-10ndate aastate pedaalide metallosad, millede galvaanika oli osalt peal (nagu ratta muudelgi detailidel). Ülejäänud pedaaliosad sai komplekteeritud aastakümnete jooksul kogutud detailidest.

3. Põhjaliku restaureerimiskuuri läbisid porilauad. Õigemini sai galvaanika eeltöö jaoks kõlbmatute 1910-20ndate aastate porilaudade jääkidest kokkukeevitatud ja -lapitud Dürkopi algsete porilaudadega sarnased uued porilauad. Niiviisi taastatud porilaudade õige kuju ja profiil sai keevituse ja pahtliga taastatud. Seejärel järgnes must läikega värv ning rohe-kollaste paaristriipude pealemaalimine. (Kui ma ratta sain, olid sel all 1930ndate laiad porilauad.)

4. Raami värvkate sai puhastatud ja korrastatud. Kõikides kohtades, kus vana must värv (102 aastat vana!) oli säilinud, sai see alles jäetud ning hilisemate kihtide alt välja puhastatud ning poleeritud. Kus see oli kadunud (ma sain ratta ahjulakiga ülevärvitult), seal sai tehtud värvi kohtparandusi, millele järgnes nende vana värvkattega ühtlaseks poleerimine, mille käigus püüsin säästa fragmente algsetest ehistriipudest. Värviparandused moodustavad hetkel raami värvkattest ca 20-25%, st 75-80% värvist on algne. Algsed kaunistused - rohe-kollased paarisjooned - said igalt poolt, kus need alles olid, välja puhastatud. Mahakustunud jooneosi ma taastama ei hakanud, st nendest on alles täpselt niipalju, kui on säilinud (vt fotod). Erandiks on esikahvel ja porilauad, kus sai värvkattega koos asendatud ka ehistriibud.

5. Esikahvli värvkate (mis ei olnud kahjuks enam taastamiskõlbulik) sai täies mahus asendatud, sh tehtud uued rohe-kollased ilu-paaristriibud.

6. Esipidurisüsteemi detailid sai asendatud uute (ajastutruude) vastu. 1909.a. olid nii mitmedki pidurikangide detailid teises mõõdus kui 1930ndatel, millise ajastu pidurikangid olin ma rattale varem peale sobitanud. (Ma sain ratta ilma esipidurihoobadeta.)

7. Kõik nikkelosad said puhastatud ja poleeritud, üksikud vigastatud kohad (mitte üle 0,5% pinnast) alumiiniumvärviga parandatud. Rattal on praktiliselt kõik detailid originaalnikli all (v.a. muidugi tagavelg, mille vahetasin, ja lisaks veel sadulaneedid, mis sai ka uuesti nikeldatud).

8. Räbaldunud tööriistakott (Dürkopi kirjadega) sai veidi parandatud ja selle algne vorm taastatud.

9. Rattale sai külge monteeritud heas seisus algse värviga Esimese maailmasõja eelne numbrimärk (esiratta mutri all).

10. Ratas sai täiesti üksipulgi lahti võetud, kõik osad korrastatud, puhastatud, reguleeritud ja korralikult kokku pandud. Mõned puuduvad ja purunenud laagrikuulid said asendatud, paar puuduvat ja purunenud mutrit/kruvi parandatud/asendatud.

11. Rattale sai külge monteeritud ajastutruu karbiidilamp, mille välimus on väga heas seisus säilinud.

Peale ratta taasvalmimist ja enne viimist filmivõtetele sai sellega tehtud 3 km pikkune proovisõit. Seega peaks see ratas olema hetkel üks vanimatest Eesti jalgratastest, millega on võimalik probleemideta ka pikemaid maid sõita.

Rattal on muide peal 5/8" sammuga originaalkett (mis sai puhastatud ja õlitatud), mille igale välislüli põsele on sisse pressitud tekst "DÜRKOPP".

Praeguseks on ratas Palmse mõisa näitusele tagasi viidud. Järgnevalt mõned fotod, mis on tehtud peale restaureerimist: