[denis23]

Hr.Väravameh... kirjatükki lugedes tuli jällegi meelde üks tõsiasi masinate taastamisest.
Nagu ta kirjutab, nühitakse liistusid "ot ja do", kindlasti vajalik ja tänuväärt tegevus ja ma ei taha selle töö vajalikkust maha teha, kuid mind teeb nukraks see, et me paneme ühte patta erineva klassi masinad:
1. mis läigivad hästi, külge on kruitud kõik vajalikud vidinad ja jutid on tõmmatud ka vigadeta ning õige laiusega, selline masin lükatakse aastas 2-3 korda välja värske õhu kätte ja kokkutulekutele ning hindamisele viiakse teine treileril ning saab kõrgeid autasusid.
2. siia kuuluvad masinad, millised sõidavad hooajal x 000 km ringi, pakutakse ka hindamiseks, kuid nendel on tänu ekspluatatsioonile tekkinud märgatavaid vigu- värvkattele on tekkinud kraapse, tsikli tuletorud on siniseks põlenud ja ei läigi nii hästi kui vaja ning ka kroomiosadel on märgatavaid roostetäppe, rääkimata mõnest lisavahendist või vidinast, milline on liikluses küllaltki vajalik, kuid masina sünnikuupäeval sellist vidinat veel ei kasutatud.
Jõuda tahan aga selleni, et 1. klassi kuuluvad masinad koolevad tihti väikestel kruisidel ära, sest nende põhifuntsiooniks ettenähtud organile st masina jõuvärgile pole pööratud küllaldast tähelepanu, mahlad hakkavad jooksma, mootor kuumeneb üle või on teisel hing hoopis kinni.
2. klassi kuuluvad masinad jooksevad tavaliselt vigadeta (tõrkeid võib alati tekkida), kuid nemad ei pääse masinaid hindava komisjoni otsusega kuigi positiivsesse seisusesse, sest nende "vneznõi vid" ei ole parimate killast, mis siis et hooajal on läbinud paraja portsu km ja kõigile kokkutulekutele sõidavad omal jalal.
Kokkuvõtteks oma pikale lobale tahan öelda, et neid masinad tuleks hinnata erinevate mõõdupuude järgi. Kunagi varem tegin ka sellise ettepaneku, kuid siis öeldi, et see ei lähe mitte (Köster Kiire ristsetelt).
Ainsana olen lugenud, et kangelaslinna Narva kokkutulekute korraldajad panevad pingeritta masinad vanuse ja kohalesõidetud maapikkuse järgi omal jalal, kuidas nad muidugi kilomeetri taha jäetud treilale vaatavad, ei tea ja eks seda ole üldse raske ka kindlaks teha kui just otsest "koputajat" ei leidu.

Tegelikult, nimetame asjad oma nimedega. Autol mis sõidab ainult kruiisidel ning autol mida veetakse show-le treileril vahe pole väga suur.
See, et suvel ilusa ilmaga sõidad ettevaatlikult mitusada maante-km üldiselt teeb vanaautole ainult head võrreldes kasutu seismisega.

Aga hoopis teine värk on masinad, mis on taastatud kord (parem või halvem) ning seejärel on suve (või aastaringselt)-igapäeva-vanasõidukiks muutunud. Ehk siis mida kasutaksegi just sõidukina. Ja need autod suvega sõidavad 5-10-15, ning ehk siis mõne aastaga 25-30 000 km. Vahest ka pulmade vedu, talverallid, parkimine akna all jne jne.

Siis on juba tõesti tegemist on daily driveriga ning kuigi iga omaniku asi, mida ta oma autoga teeb, selge on see, et show-le sellel sõidukil asja pole ning minu arvamus, et sellise kasutuse järel langeb auto väärtus kolinal (või variant nr.2 - auto väärtuse säilimiseks pead sa tegema jätkuvalt hiigelsuured jooksvad investeeringud)

Kusjuures, seda on kohe-kohe näha - kas auto on "tööhobune" või hobbyauto - räägi sa mistahes, aga need märgid tulevad kohe kui auto näed.

...kuidagi nii.