[Väravamehaanik]

Mis, aga, Eesti mustanumbripoliitikat puutub, siis mulle on jäänud mulje, et see on väga lihtne: kõik peab ilus ja läikiv olema. Ei aeta niiväga tehase originaalasju või -hõngu taga. Uute asjade ostmise paanika (järsku on peaaegu kõike ju raha eest saada!) veel inertsist kehtib...
Kui tehase 40a vanal silumiinist iluvõrel on paar täppi peal, siis musta numbrit ei saa.
Kui ostad uue hiina võre, mis ette ei sobi ja valukvaliteet kriitikat ei kannata, aga seevastu täppe pole, siis sobib.
Sõbral juhtus hiljuti nii...

Siin, järgmises lõigus, võtab sõna inimene, kes on läbi lugenud "musta numbri" kõik materjalid (soovitan teistelgi lugeda, ei võta kaua aega).
Lugu järgmine: aktis on märkuste lahter, kuhu hindajad kirjutavad näiteks kroom säilinud originaalsel kujul, esineb väikeseid vigastusi (isegi punkte ei võta alla kui on õige pinnakate). Siis aga võtab sõna hingepõhjani solvunud omanik, kes ei talu ühtegi märkust ja kas saadab eksperdid joonelt minema, või kroomib kõik üle. Andmata enesele aru, et märkuste lahter on olukorra kirjeldamiseks, mitte koolipoisile märkuste kirjutamiseks ja ülejäänud sõpradele parastamiseks.
Antud filtri kohta kirjutaks komisjon märkuste lahtrisse: värvkate vigastatud, säilinud algupärased kleebised. Kui komisjon otsustab ka punkte maha võtta, siis võtab, oluline on terve sõiduki peale saada kokku vajalik kogus punkte.
Siin üks juhuslikult leitud pilt ühest juhuslikult valitud musta numbriga uunikust, millel on mõned kroomdetailid säilinud väikeste vigastustega ja mõned on kroomitud üle, säilitades arvatavasti tehases kogemata tekkinud deformatsioonid.

Jutuks oleva auto puhul soovitaks ka mina vaadata auto üldist seisundit, et see vigastatud värviga detail ei näeks välja võõrkehana.