[valdo]

... kas selliste asjade ...
[...]
...ilusaks tegemine on majanduslikult mõttetu või lihtsalt pole see nii oluline...?

Tagumine 27ne hammasratas osutus ERAKORDSELT kõvast materjalist valmistatuks - relaka abrasiivketast kulutas ta kui seepi, liivapaberikettad tõmbas üsna ruttu laudsiledaks. Kui olin ca 6-7 takjaketast selle väikese detaili peal siledaks lasknud ja saanud selle tulemusena algsest vaid veidi parema sileduse, siis loobusin. Peale selle ei saanud ma hammasratast südamiku pealt lahti - päris viimast jõudu ei julgenud rakendada, kuna oleks hakanud kahju võimalikest purunenud 1913. aasta detailidest. Tean varasemaist kogemusist, et Torpedo rullide südamik on väga kerge purunema. Ja ega hammasrattagagi asi vast siin klaaskõvaduse tõttu parem pole - teavad ju kõik, et mida lihvida raske, see on löökide suhtes üsna rabe... Kui väiksemaid (25 ja alla) hammasrattaid mul ladudes 27-aastase kogumise tagajärjel tagavaraks veel on, siis 27st hammasratast enam varuks kahjuks mitte. Tollal, mil harrastati suuri ketirattaid, olid enamikel ratastel peal veel 5/8" sammuga ketid, kuid sel rattal oli millegipärast pooletolline...

Nii jäigi asi kahjuks veidi "karvane" ja käis galvaanikast läbi lahtivõtmata kujul kinnikaetud rullisüdamikuga. Kaalusin juba ka tagahammasratta musta värvi alla panekut, aga kuna selle ajastu Dürkoppidel nii polnud, läks asi ikka niklisse.

Kuna olin just enne seda ilma suuremate probleemideta ära lihvinud-poleerinud suure 72se hammasratta, siis oli see kõik mulle ebameeldivaks üllatuseks.

---

... jalgrattal seevastu on kaks hammakat, 36 mutrit ja 2 porilauda, võiks ju kõik jõuda uueks teha...?

Neid detaile on ühel jalgrattal siiski võrratult rohkem, pakun kusagil ligi tuhande ringis ikka.

Kasvõi üks pedaal koosneb 45 erinevast detailist - võll, kaks koonusekaussi, toruke, otsakapsel, kaks otsaplekki, kaks varrast, 4 mutrit, 4 seibi, 6 vahepuksi, koonus, vaheseib, kontramutter, 25 laagrikuuli ja 4 kummi. Neist valmis kujul saab kasutada vaid 25 detaili (laagrikuulid), ülejäänud tuleb kõik valmistada/sobitada. Kuna sel rattal oli säilinud vaid ühe pedaali väga kulunud kasutamiskõlbmatu jäänus, tuli mul nt enamik detaile selle põhjal replikana valmistada (või teisi detaile ümbersobitada). Galvaanikaettevalmistus (selle siledus) on arusaadavail põhjusil siin vaid üks paljudest töödest ja selle juurde saab asuda alles, siis, kui detailid viimistlemata kujul kokku pandud ja pedaal (laagrid jms) toimib.

Kui 1930ndate pedaale saab aegajalt komplektsena ebay'st ja ka mujalt, siis 1910ndate aastate pedaale pole valmiskujul enam kusagilt võtta (ja nt keskelt kõrgendusega otsaplekid tuleb ise valmistada). Tõsi küll, mõned detailid saab veidi ümbertehtuna sobitada 1920-50ndate omadest, aga ka vaid mõned.

Või võtame nt sadula (mis siin on ka erinevatest detailidest kokku sobitatud). 47 erinevat detaili - nahk, tagaosa raam, esiosa raam, 9 nahaneeti, tagasilt, 3 vedru, ülemine traatraam, kolmeosaline alumine traatraam, kolm polti, esimene vaheplekk, 6 mutrialust reljeefseibi, 3 tavalist seibi, 5 mutrit. Ning siis sadulatoru koos 8 kinnitusosaga (polt, 2 mutrit, 3 klambrit, 2 suurt seibi). Kõik need tuli esmalt kokku otsida (jäänuste demoneerimisel hankida), seejärel puhastada, vajadusel mõõtmetes veidi ümber teha, "külmalt" kokku panna, tavaliselt seejärel veel mõni detail ümber teha, seejärel lahti võtta, lihvida, poleerida, nikeldada ja siis uuesti kokku panna. Kasvõi imepisikese nahaneedi poleerimine/lihvimine (läbimõõt ca 8 mm) on omaette töö, mis vajab abivahendeid...