[valdo]

Võiksid raami kõrguse ära mõõta ja teemasse panna, kurblivõlli tsentrist sadulamuhvi ülaääreni.
Heitsil paistab justnagu "normaalne" raam. Huvitav, et laternahoidjad erinevad.

Ma usun 99,9% (ks~f! kass'ile ei meeldi kindlalt arvamised ), et minu Husqvarnal ei ole "külasepad" kallal käinud. Ratas saadud ju sedavõrd komplektsena, kasutamata Trelleborgi kummiparanduskomplektki riistakotis võtmetest rääkimata. Tõenäoliselt on tal millalgi 1950ndatel olnud algsed rehvid mingil põhjusel purunenud, nii et uued rehvid on peale pandud ning näib, et sellest ajast on ratas niiviisi seisma jäänudki. Leistangi kummiotsad, pedaalikummid, sadulanahk jms praktiliselt (sisse)kulumata, samuti ketiratta hammaste otstel keti poolt tekitet kulumisjälg olematu. Nii et kasutamise poole pealt uus ratas

Mis puusutab lambiklambri erinevust, siis sellele on mul kolm seletust. Esiteks võisid need rattad olla eri mudelitüübid, millele pidigi külge käima teistsuguseid detaile (vastuse võib anda raamide kõrguse võrdlusmõõtmine). Teiseks võis ksf! Heiks'i rattal olla millegipärast lambiklamber hiljem vahetatud (ka sadul näikse seal peal olevat minu rattast erinev, seega võib olla vahetatud). Kolmandaks - kuna oli segaduste aeg, siis võidi valmivatele ratastele panna kitsikuse tõttu külge neid detaile, mida parajasti laos (järel) oli. Olid ju Saksamaa ja N.Liit 1939./40.a. vahetuse eel justjust koos Poola ära vallutanud ja vana Euroopa kaardi ja mitmed majandustarned segi löönud, st käis Maailmasõda, kuigi enne Prantsusmaale kallaletungi Maailmasõjast veel ei räägitud.

---

Huvitav, et laternahoidjad erinevad.

Muide, esiporilauad ka erinevad. Minu omal on "Nymans'i tüüpi", ilma küljalaiendusteta, alumine üleskeerang lai ja nn "ruumiline". Ksf! Heiks'i omal on küljelaiendustega. Ja arvatavasti on sela olnud ka "kitsas" alumine üleskeerang nagu minu 1938.a. meesterahva-Husqvarnal, hiljem on see aga ära murdunud.