[Talupoeg taluja]

Lp. Talupoeg Taluja

Nii siin kui paljudes muudeski kohtades või müügiüritustel müüakse ohjeldamatult SITTA! Aga see pole "see fekaal", mida põllumestele või nende poolt müüakse. Ma ei hakka ühtegi näidet tooma et keegi ennast jälle puudutatuna ei tunneks, sest nii kahju kui see ka pole, siis meeletu kogus müügisolevast sitast ei ole kaugelt ausal teel saadud või on sellel minu jaoks halvamaiguline "ratsa niisama saadud sita müügiga rikkaks"-maitse man.

Antagu mulle andeks aga igasugused Tagadi laadad ja muu vanakraamiga äritsemine on minu jaoks üle kümne aasta juba suhteliselt ebameeldiv koht või tegevus. Absoluutselt teine teema oleks see, kui müüakse restaureeritud või vähemalt korralikud puhastatud/konserveeritud asju. See ei ole fekaal, seal on müüja töö ja asi ise on ka vääristatud. Olgu mistahes roostes junn nii "haruldane" kui tahes, on ta roostes junn ehk fekaal.

Ma väljendan OMA arvamust, mis tugineb seejuures iseenda reaalsel elul: kolm viimast "asja" ehk roostetanud sitta, mida ma ei ole müünud vaid ÄRA KINKINUD hädalisele: Plymouth Valiant 1964 noorele mehele veelkordseks ülesehituseks, M-402 vanemale mehele mootoridoonoriks ja Gaz-69 Leivategijale "milleks iganes". Kui kunagi midagigi mul vaja läheb, siis usun, et nende poolt vastatakse mulle samaga. Õigemini Valiandi "eest" on juba vastatud ralli-oopeli keevitamisega. Nende kõigi eest olen mina kunagi raha maksnud ja Valianti lugematu hulga töötunde panustanud aga see ei loe. Mind huvitab asjade EDASINE elu, mitte paar tugrikut õlleraha.

Lisaks on mulle oma sõprade poolt kingitud palju vanakraami, mis seisab nüüd uhkelt suvekodu "koduloonurgas". Vaat see oleks "haige", kui sõber paneks üles kuulutuse: "Müüa vanaemalt päritud veimevakk, töökorras vokk ja kangasteljed." Aga see olen mina ja minu sõbrad... kellest üks sai äsja kingiks ühe "mitte kõige odavama" reliikvia, teine lihtsalt niisama töökorras karmoška etc. Seda nimetatakse eetikaks.

Lp. PlyVal64

Lugesin siis mulle adresseeritud kirja ja tahan veel üht-teist selgitada ja omi mõtteid avaldada.
Olen juba algusest saati käinud Tagadi laadal. Enamjaolt käinud seal "oma talu ülejääke" müümas. Ma ei või kindlalt väita,et kõik laadal käijad oleksid puhtalt ärikad. See selleks. Kui vaadata laadakauba sortimenti,siis on märgata vanemate autode-mootorrataste ja muu tehnika osade vähenemist aastast-aastasse. See on halb märk,kuid ka paratamatus. Sest et me ei jõua metallikokkuostu-firmadega võidu panna.
Kujutad Sa ette,et laadale tulles on mu roheline 1 seeria LT pilgeni täis vanakraami,mis kõik on liivapritsi alt ja klaaskuuli alt läbi käinud,krunditud lakitud,lakutud ja vahatatud ja sisse pakitud. Kus kohas on sellised lauad,pingid ja vitriinid,et ma saaksin ritta panna oma taastatud kaubad? Esimesel korral kraabiksin siis kõik oma korraliku kauba ära ja järgmine kord on rotid ja hiired kõik täis lasnud ja roostes. Keegi minu tööd ja vaeva kinni ei maksa. Samas on tõelised restauraatorid minu peale tigedad,et olen läti krundiga ja odava Sadoliniga kõik üle käkerdanud....Ehk siis siit tähelepanek-iga mees tahab asja teha korda ja taastada just nii,nagu ta tahab. Sest siis on ta ise veendunud oma töö kvaliteediga. Toon siin näiteks ühe Viljandi muuseumi töötaja poolt räägitud vana loo:

Nimelt aastaid tagasi oli tulnud muuseumisse keegi meesterahvas,kellel käes vana-aegne münt ja kes tahtis seda neile kinkida. Avanes siis selline vaade. Mehel peos eriti haruldane münt. Mees oli aga selle algselt kandilise kujuga haruldase mündi viiliga..... ümmarguseks teinud ja liivapaberiga läikima löönud.......!!! Ise veel uhke,et "Näe! Tegin siis mündi korda ja ilusaks! Nüüd saate selle näituseks välja panna!"
Selle peale olid siis muuseumi töötajad ütelnud,et -"Olete selle haruldase mündi nii ära rikkunud,et sellega pole enam midagi teha,võite nüüd selle rahulikult ära visata!"
Töötajad olid muidugi hirmsasti nördinud,et mees sellise asja p....sse keeras. Ju siis ei teadnud mündi tooja,et üks vana-aegne münt võib ka kandiline olla........
Sellepärast tehku siis iga mees ise oma ostetud roostes "sitakäki" korda.
Samas ei tea ju öelda,et korraliku pahtli-ja värvikihi all on tegu originaalse asjaga. Siit ka siis arvatavasti selline hoiak,et pole mõtet eriti teiste jaoks asju valmis vuntsida.

Tead,sõber! Olen selles osas Sinuga nõus,et laadal ei tahaks(ka mujal) müüa oma esivanemate varandust. See ei sobi ka mulle. Ja eriti jabur oleks see raha õllesolgi vastu vahetada.
Aga Sõber! Ma ei ole Sinuga nõus,et roostes junn on fekaal. Selles osas lähevad meie arvamused lahku. Mina hindan oma roostes asju nii kõrgelt,et ei ole tihanud neid metallikokkuostu viia,ega prügimäele maha visata. Hindan neid roostes asju niipalju,et suvatsen neid miskise raha eest teistele abivajajatele ja neile,kes oskavad õieti hinnata minu tööd ja vaeva...Sõpradele olen ka vahest ilma kinkinud.....Aga Sulle Sõber soovin,et saaksid siis osta mõne mehe käest konserveeritud "Fekaali".....et oleksid siis kaubaga rahul ja õnnelik pealekauba. Kindlasti kellegil on selliseid korralikke asju müüa. Hinnanumbrid on muidugi teised,kui lihtsalt roostes asjadel.
Jõudu!