[valdo]

Viimases pildigaleriis on ju vastus olemas.Kallureid hakati tootma 1936 jne.
http://svsm.org/gallery/gaz-410/P1530198

AA põhjal võidi hakata kallureid küll teatud pisimahus tootma 1936. aastal, aga ikkagi oli nende tootmismaht madelautode kõrval ülimarginaalne. Põhjus ka lihtne - N.Liit valmistus sõjaks ning porteautoga on võimalik vedada rekvireerituna tervet armeeüksust, kallurautoga üldjuhul mitte. Ja fakt on see, et PEAAEGU KOGU N.Liidu tööstus oli alates industrialiseerimise algusest (ehk esimese viisaastaku alguses) 1928 orienteeritud sõja(väe) vajadustele. Tuli ju Pahad Kapitalistid lääneriikides kukutada, sest kui Esimene maailmasõda ei viinud maailmarevolutsioonini, siis pidi seda igal juhul tegema Teine Maailmasõda.

Kui seesinane Teine Maailmasõda oli läbi - ja Stalin sai siiski ainult poole Euroopast, mitte enamat -, siis valmistus ta Kolmandaks Maailmasõjaks. Ehk siis väikeveoki (sh GAZ-AA) baasil kallurid ei olnud sõja järelgi samal põhjusel riiklikuks prioriteediks. Õnneks nii ei läinud (Stalin suri või õigemini mürgitati 1953) ja edasine suur sõda (koos maailmarevolutsiooniga või siis ilma) jäi olemata.

Me peame arvestama, et N.Liit oli 1940-50ndatel oma ülesehituselt vägagi kaugel praegu iseenesestmõistetavast turumajandusest. Kui praegustes tingimustes mõeldes oleks normaalne, et kolhoos tellib tehasest selliseid autosid, mida ta vajab ja ostab need (sh kallureid), siis 1940-50ndatel eraldati riiklikult kolhoosidele autod - need, mida riik vajalikuks pidas neile anda.

Kalluritest-madelautodest veel niipalju, et kui 1939.-40 hakkas Punaarmee Tapa lähedale rajama sõjaväelennuvälja, siis liiva-kruusa vedamine selle täiteks käis nii, et sõitis rivi madel-tüüpi GAZ-AA-sid, mis karjääri jõudes aeglustasid käigu minimaalse. Ning seal oli rida inimesi, kes oma kõrvalt kühvlitega nende kastidesse liiva peale viskasid. Selline inimeste rivi oli nii pikk, et rivi lõppu jõudnuna oli AAde kast ka kandevõime mahus (poolteist tonni) liiva täis. Lennuväljale jõudes olevat asi käinud vastupidi - esimene käik sisse, ported alla, inimesed kasti ja liiva maha kühveldama. Jällegi - kui jõuti lennuvälja lõppu, oli kast tühjaks kühveldet ja mindi järgmise koorma järgi.

Kuna olen sarnast juttu kuulnud vähemalt kolmest erinevast kohast, siis oletan, et töö võis niimoodi toimidagi. St kaasajal tüüpiline kalluri töö lahendati siis madelautodega ka riiklikult tähtsatel taristuobjektidel.