16-08-2011, 13:18 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 16-08-2011, 13:30 PM ja muutjaks oli PlyVal64.)
No nii, oli üks tore vanatehnikaüritus!
Meie giga-mega röövlilaev oopel pidas ennast kenasti üleval kuni hetkeni, kus katlaruumi suitsutoru otsustas täies mahus lahkuda oma tööpositsioonilt ja kiilu alt läbi käia. Aga sinnamaani oli SUPER!
Et alati oleme ise orgunnijad, sõitnud ju vaid esimesed kaks talvesõitu, mis olid suvalised kihutamised ise endale tehtava plaani alusel, siis oli osalejana rallimine igati õpetlik ja tore. Kõigepealt see, et tõesti-tõesti, KOGU osalejaskond on lihtsalt SUPER ja kui on ka mingi häda külges tranduletil, siis viipad vaid käega ja abi on KOHE olemas. Iseeneselik tekkinud lahinguvälja kord, kus haavatuid ja surnuid maha ei jäeta. Vinge.
Rada. Kui ise teeme, siis me ju teame, kus me oleme ja kuidas kuhugi sõidame. Seekord vaid eht-oopelliku ehk ka Toffelit vaevanud hädaga odoka järgi sõites tekkis seesama tunne, millest kõik alati räägivad: no absoluutne null on teadmine oma asukohast! Niipalju oli, et laevale sai installitud ikak ka korralik oma jahi valgustusega kompass ehk suund ilmakaarte suunas oli arusaadav ja navigaator võis anda juhiseid ka kursikraadides. A'la "paut vasakule halsile, kurss 162 kraadi" ehk maismaakeeles "vasak-kaks". Õnneks oli halssimisi, mis on oluliselt ohtlikumad manöövrid piisavalt vähe, et vaid korra oskasime iseeneseliku halsi saada ja tagumik ees kraavis maanduda, seda õnneks peaaegu tuuletuses ehk nii u.2 km/h. Rada oli mõnus, sai kihutada kui mudas mütata. Ja Elva leidsime ju üles
Erinevad röövimised õnnestusid aga edukalt: Cyllionult röövisime täkujuhtmed, külapoiste Laadast esimest korda pisut voolu aga rohkem nende aega, siis röövisime sm.Supp'ilt nii Alfa sidurikettalt tuhandiku kraavist välja veo pealt, elektrit kui aega ja kõige lõpuks röövisime samamoodi paljaks Ratberdi Gaziku. Kokku saime ikka päris mitu volti/amprit ja palju-palju minuteid, mida kasutasime hiljem Elvas linnarahvale rõõmu tehes ja koleda häälega laeva koos laevapasunaga tutvustades. Seega tänaks eriliselt neid kolme röövlipunti!!! Öö saabudes röövisime veel korraldajate õlut ning natuke torti.
Kui üldse viriseda, siis ebainformatiivse Legendi üle. Miskit pole teha, selline Legend oma pisikeste märgikeste ja mullilähedase OHUTUST tagava lisainfoga ei tohi rohkem korduda. See on rahvusvaheline nõue vanatehnika regulaarsussõitudele aga ka ajalooline tava: Legend ehk Road Book peab olema nii piisavalt informatiivne, et välistada KÕIK peateedele ja eriti suurtele maanteedele ettesõitmise võimalused. Külavaheteede mahapöörded, "ussikeeled" etc, see ongi raja raskemaks tegemiseks aga "anna teed"-märgid ja rõhutatult suured maanteed peab olema selgelt kirjas. Navigaator loeb Legendi ja kui suvaline teerist, kus ollakse peateel (lihtsalt külateede rist) ja ristumine maanteega on täpselt ühesugused, siis mina, sõites aega tagasi, hoian ju kogu aja peal. Navigaatoril peab olema võimalus teavitada juhti, et "kakssada meetrit anna teed, sõidame üle maantee!"
Aga kõik muu, eriti arvutused, selleks vajalike algandmete leidmine loodusest jne, see oli kõik juba "järgmise pealt". Kogu röövlibandel oli tegemist, mitte vaid kaptenil roolivahis olles.
Karta on, et "kohtumiseni Talverallil"...
Meie giga-mega röövlilaev oopel pidas ennast kenasti üleval kuni hetkeni, kus katlaruumi suitsutoru otsustas täies mahus lahkuda oma tööpositsioonilt ja kiilu alt läbi käia. Aga sinnamaani oli SUPER!
Et alati oleme ise orgunnijad, sõitnud ju vaid esimesed kaks talvesõitu, mis olid suvalised kihutamised ise endale tehtava plaani alusel, siis oli osalejana rallimine igati õpetlik ja tore. Kõigepealt see, et tõesti-tõesti, KOGU osalejaskond on lihtsalt SUPER ja kui on ka mingi häda külges tranduletil, siis viipad vaid käega ja abi on KOHE olemas. Iseeneselik tekkinud lahinguvälja kord, kus haavatuid ja surnuid maha ei jäeta. Vinge.
Rada. Kui ise teeme, siis me ju teame, kus me oleme ja kuidas kuhugi sõidame. Seekord vaid eht-oopelliku ehk ka Toffelit vaevanud hädaga odoka järgi sõites tekkis seesama tunne, millest kõik alati räägivad: no absoluutne null on teadmine oma asukohast! Niipalju oli, et laevale sai installitud ikak ka korralik oma jahi valgustusega kompass ehk suund ilmakaarte suunas oli arusaadav ja navigaator võis anda juhiseid ka kursikraadides. A'la "paut vasakule halsile, kurss 162 kraadi" ehk maismaakeeles "vasak-kaks". Õnneks oli halssimisi, mis on oluliselt ohtlikumad manöövrid piisavalt vähe, et vaid korra oskasime iseeneseliku halsi saada ja tagumik ees kraavis maanduda, seda õnneks peaaegu tuuletuses ehk nii u.2 km/h. Rada oli mõnus, sai kihutada kui mudas mütata. Ja Elva leidsime ju üles

Erinevad röövimised õnnestusid aga edukalt: Cyllionult röövisime täkujuhtmed, külapoiste Laadast esimest korda pisut voolu aga rohkem nende aega, siis röövisime sm.Supp'ilt nii Alfa sidurikettalt tuhandiku kraavist välja veo pealt, elektrit kui aega ja kõige lõpuks röövisime samamoodi paljaks Ratberdi Gaziku. Kokku saime ikka päris mitu volti/amprit ja palju-palju minuteid, mida kasutasime hiljem Elvas linnarahvale rõõmu tehes ja koleda häälega laeva koos laevapasunaga tutvustades. Seega tänaks eriliselt neid kolme röövlipunti!!! Öö saabudes röövisime veel korraldajate õlut ning natuke torti.
Kui üldse viriseda, siis ebainformatiivse Legendi üle. Miskit pole teha, selline Legend oma pisikeste märgikeste ja mullilähedase OHUTUST tagava lisainfoga ei tohi rohkem korduda. See on rahvusvaheline nõue vanatehnika regulaarsussõitudele aga ka ajalooline tava: Legend ehk Road Book peab olema nii piisavalt informatiivne, et välistada KÕIK peateedele ja eriti suurtele maanteedele ettesõitmise võimalused. Külavaheteede mahapöörded, "ussikeeled" etc, see ongi raja raskemaks tegemiseks aga "anna teed"-märgid ja rõhutatult suured maanteed peab olema selgelt kirjas. Navigaator loeb Legendi ja kui suvaline teerist, kus ollakse peateel (lihtsalt külateede rist) ja ristumine maanteega on täpselt ühesugused, siis mina, sõites aega tagasi, hoian ju kogu aja peal. Navigaatoril peab olema võimalus teavitada juhti, et "kakssada meetrit anna teed, sõidame üle maantee!"
Aga kõik muu, eriti arvutused, selleks vajalike algandmete leidmine loodusest jne, see oli kõik juba "järgmise pealt". Kogu röövlibandel oli tegemist, mitte vaid kaptenil roolivahis olles.
Karta on, et "kohtumiseni Talverallil"...