22-08-2011, 08:58 AM
Tervitused helesinise Jetta ekipaažilt.
Äärmiselt tore üritus- alates stardieelse meluga, lõpetades kodujõudmise ja kõige viimaste tulemuste vaatamisega.
Nagu ka talverallil, läks seekord sõit katkise odomeetri nahka. Parandasin ta küll just enne tähesõitu ära, kuid stardis nullides see odomeeter nulli jäigi ja otsustas tööle hakata alles kojusõidul. Tänu antud apsakale olime juba umbes kolmanda ristmiku juures eksinud, ning sõitsime tagasi starti, kus nullisime gepsu, et kuidagigi edasi jõuda. Samas ka see ei aidanud, kuna mõne tunni möödudes sai sellelgi aku tühjaks ja laadimisvõimalust, sigaretisüütaja näol, Jettas ei ole. Umbes kella 4-5 ajal otsustas ka kütusepump keelduda tegutsemisest ja nimetasime tema ülesannetesse klaasipesuvedeliku pumba (mis istus sinna ülikenasti- voolikud istusid 1:1-le ja ka juhtmekimbus oli klemmidega jätk täpselt aku juures, tort ja lilled saksa inseneridele)
Sõitsime pärast seda pausi otse pikasillale, et vähegi seltskonnas püsida. Pikasillalt edasi aitasid meid Saapaküla piraadid oma kollase kopikaga- suured tänud teile. Eriti tähelepanuväärne oli see, et puhtjuhuslikult sõitsid nad meie ideaalaega (+-5 minutit)
Raadil oli tore kihutada ja minu arvates täpselt paras rada vanatehnikale- ei lõhu midagi ära ja samas saab ikka jõu ja osavuse proovile panna.
Kulbilohul sai korralikult auto alt siledaks sõita- pidutorud sõlmes, karter mõlkis aga nägu naerul. Mõne siledama autoga võib-olla poleks julgenud rajale minnagi, kuid kes teab..
Õhtul saades teada, et meie ajad lisakatsetel kirja ei läinud, tegi küll meele kurvaks, sest pärast odomeetri riknemist oleks tahtnud vähemalt sealt midagi saada, kuid mis seal ikka. Otsustasin, et enne nutma ei hakka, kui tulemused ka netti üles tulevad- ja ma ei pidanud kahetsema. Raadil Honda ja Sierra järel kolmas olla oma 63 kw pilvekesega tekitab minu silmadesse ainult sära.
Veelkord hõissa ja pudel rummi korraldajatele.
Äärmiselt tore üritus- alates stardieelse meluga, lõpetades kodujõudmise ja kõige viimaste tulemuste vaatamisega.
Nagu ka talverallil, läks seekord sõit katkise odomeetri nahka. Parandasin ta küll just enne tähesõitu ära, kuid stardis nullides see odomeeter nulli jäigi ja otsustas tööle hakata alles kojusõidul. Tänu antud apsakale olime juba umbes kolmanda ristmiku juures eksinud, ning sõitsime tagasi starti, kus nullisime gepsu, et kuidagigi edasi jõuda. Samas ka see ei aidanud, kuna mõne tunni möödudes sai sellelgi aku tühjaks ja laadimisvõimalust, sigaretisüütaja näol, Jettas ei ole. Umbes kella 4-5 ajal otsustas ka kütusepump keelduda tegutsemisest ja nimetasime tema ülesannetesse klaasipesuvedeliku pumba (mis istus sinna ülikenasti- voolikud istusid 1:1-le ja ka juhtmekimbus oli klemmidega jätk täpselt aku juures, tort ja lilled saksa inseneridele)
Sõitsime pärast seda pausi otse pikasillale, et vähegi seltskonnas püsida. Pikasillalt edasi aitasid meid Saapaküla piraadid oma kollase kopikaga- suured tänud teile. Eriti tähelepanuväärne oli see, et puhtjuhuslikult sõitsid nad meie ideaalaega (+-5 minutit)
Raadil oli tore kihutada ja minu arvates täpselt paras rada vanatehnikale- ei lõhu midagi ära ja samas saab ikka jõu ja osavuse proovile panna.
Kulbilohul sai korralikult auto alt siledaks sõita- pidutorud sõlmes, karter mõlkis aga nägu naerul. Mõne siledama autoga võib-olla poleks julgenud rajale minnagi, kuid kes teab..
Õhtul saades teada, et meie ajad lisakatsetel kirja ei läinud, tegi küll meele kurvaks, sest pärast odomeetri riknemist oleks tahtnud vähemalt sealt midagi saada, kuid mis seal ikka. Otsustasin, et enne nutma ei hakka, kui tulemused ka netti üles tulevad- ja ma ei pidanud kahetsema. Raadil Honda ja Sierra järel kolmas olla oma 63 kw pilvekesega tekitab minu silmadesse ainult sära.
Veelkord hõissa ja pudel rummi korraldajatele.