29-08-2011, 10:57 AM
Eks suhtumine vanasõidukitesse on osa suuremast kultuurikontekstist. Siin võiks tuua paralleele arhitektuuriga - näiteks keskaegsete kirikutega. Kuni 19. sajandi kolmanda veerandini oli Euroopas valdavaks suunaks restaureerimine - kõik hilisemad juurde- ja ümberehitused lammutati ning hoonet püüti taastada sellisena, nagu see keskaja ehitusmeistri käe all valmis. Hiljem sellest suunast loobuti ning raskuspunkt liikus reastaureerimiselt konserveerimisele, kuna väärtuslikuks hakati pidama hoonet just sellisena, nagu ta meie päevini on säilinud - koos kõigi muudatustega. Konserveerimise suund on valdav ka tänapäeval - põhipunktideks on hoone konstruktsiooni tugevuse säilitamine, samal ajal hoidudes välisilmes pöördumatute muudatuste tegemisest.
Vanasõidukeid ei saa muidugi hoonetega otseselt võrrelda, kuid tundub et mingid arengud on siiski sarnased. Pean tunnistama, et ka minu jaoks on pleekinud-kulunud originaalvärvi all masin väärtuslikum kui "nagu uus". Renoverimisel on kerge hoogu minna ja teha masinast prillikivi, kuid nii võib kaotsi minna auto senine ajalugu ja eripära. Eks see jääb iga taastaja enda otsustada, kus on tema jaoks sobiv tasakaalupunkt.
Vanasõidukeid ei saa muidugi hoonetega otseselt võrrelda, kuid tundub et mingid arengud on siiski sarnased. Pean tunnistama, et ka minu jaoks on pleekinud-kulunud originaalvärvi all masin väärtuslikum kui "nagu uus". Renoverimisel on kerge hoogu minna ja teha masinast prillikivi, kuid nii võib kaotsi minna auto senine ajalugu ja eripära. Eks see jääb iga taastaja enda otsustada, kus on tema jaoks sobiv tasakaalupunkt.
When I die, I want to go peacefully sleeping, like my grandfather did. Not screaming, like the passengers in his car.