[krister]

Tervitus!

Sõidan igapäev pealinna (kõnni)teedel rattaga. Kõik sujub, kui teistega arvestada. Rattaseljaskõnniteel sõites tuuleba alati arvestada sellega, et jalakäijad, eriti veel need kes selg ees vastu tulevad, ei tea rattasõitjast midagi.

Liikuses on kõige alus kiirus. Rattaga ei saa linnavahel teha vinget sporti ja kihutada! Alati peab arvestama, et sa lihtsalt ei ole märgatav. Autojuhid ei ole üldjuhul pahatahtlikud inimesed. Kes see ikka tahaks põrgata kokku jalakäija või ratturiga, teha talle haiget, murda luud või veel midagi hullemat?

Ristumisel autoteega püüan alati leida silmsidet seal liikuva autojuhiga. Kui see saavutatud, siis tuleb veel lisaks jälgida tema näoilmet, kas ta sind ikka tõesti märkas, kas ta ikka vähendab kiirust ja annab teed (kui sul juhuslikult on eesõigus)?

Arvestage üksteisega liikluses ja kõik läheb hästi! Olge viisakad!

Üks näide - mul on rattaga eesõigus ülekäigurajalt vaikselt üle sõita ja samas ma näen, et üks auto tahab lõpetada vasak pööret. Ta on mind märganud ja pisut närvis, et peab mu üle laskma, sest niikaua kui ma sealt üle veeren, tulevad tema teel juba otsesõitjad peale ja ta peab taaskord ootele jääma. Muidugi ma aeglsutan ja viipan talle, et ta oma pöörde lõpetaks, sest mul on ju ees kõnnitee serv, millest alla põntustamine võtab samuti oma aja!

Järsud kõnnitee servad on aga järgmine teema.