03-10-2011, 09:21 AM
Kurtna kontekstis tasub meeles pidada päris mitut asja.
Esiteks: meil on käibel euro, sellest ka hinna eurodes.
Teiseks: see mis täna on üldkasutatav, on ülehomme antiik. Meile, kes mäletame neid asju üldkasutatavatena, on raske aru saada nende antiiksusest (mis väljendub näiteks nende asjade hinnas).
Lisaks ajast tingitud hindade kasvule käib kaasas ka nende hindade kasv inflatsiooni tulemusena. See, et kunagi maksis komplektne R75 koos korviga Tagadil 100 000 krooni, ei tähenda, et täna sarnast asja müüdaks seal praegu veidi rohkem kui 6000 eurotugrikuga.
Meile kõigile meeldiks osta Tagadilt sapika hinna eest Maybach, aga need ajad, kus lõhkikülmunud plokiga Mercedes 540K otsis omanikku 15 rubla eest ja seda leidmata läks vanametalli, ei tule iial tagasi. Asju toodetakse alati aga miski piiratud kogus, nende arv ajas kahaneb pidevalt ja seega suureneb ka nende väärtus.
Ja möödas on ka need ajad, kus metsatukad, kuurid ja pööningud olid täis head ja paremat, mida omanikuga kokkuleppel või ka ilma selleta andis koguda ja siis selge sularaha eest mehele panna.. Nüüd on asju vähem ja oht "leitud" BMW juppide eest nautida ruudulist päikesepaistet koos eluaegse "varga" tiitliga. Sest kogematta jäi juppide ja mootorsae omaniku informeerimine asjade omanikuvahetusest nõrgaks... Seegi vähendab turul oleva kauba kogust ja sunnib teatud persoone liikuma vaid valges ja seal, kus on palju inimesi koos.
Õnneks on meil olemas kohtulahendite register ja hulk häid sõpru, kes teavad vajadusel inimestest, nende sõpradest ja nende ühistest ettevõtmistest palju-palju rääkida...
Konkreetsete asjade hinnapoliitika kujundabki selle müüja. Keegi ei saa neile Tagadil öelda, et vot, see mootor maksab 25 eurot. Tema müüb oma hinnaga, mis koosneb asja reaalsest väärtusest, selle läbikorrutisest Tambovi koefitsendiga ning veel umbes viiekümnest protsendist kliendi maksejõu lisandist. Ehk enam-vähem toimib see samasugust süsteemi pidi kui pangateenuste hindade või kipsplaatidest väärtridaelamute hinna kujundamisel.
Miks aga olid müügil seep ja savikruusid, peaks ütlema herr X, kes jagab, kogub ja valitseb. Või enam ei peaks jagama, koguma ja valitsema?
Ja lõpuks: võidab see, kes jätab pärijatele kõige rohkem asju.
Asp
mölalõug
Tagadi väljadele küüditatu
Esiteks: meil on käibel euro, sellest ka hinna eurodes.
Teiseks: see mis täna on üldkasutatav, on ülehomme antiik. Meile, kes mäletame neid asju üldkasutatavatena, on raske aru saada nende antiiksusest (mis väljendub näiteks nende asjade hinnas).
Lisaks ajast tingitud hindade kasvule käib kaasas ka nende hindade kasv inflatsiooni tulemusena. See, et kunagi maksis komplektne R75 koos korviga Tagadil 100 000 krooni, ei tähenda, et täna sarnast asja müüdaks seal praegu veidi rohkem kui 6000 eurotugrikuga.
Meile kõigile meeldiks osta Tagadilt sapika hinna eest Maybach, aga need ajad, kus lõhkikülmunud plokiga Mercedes 540K otsis omanikku 15 rubla eest ja seda leidmata läks vanametalli, ei tule iial tagasi. Asju toodetakse alati aga miski piiratud kogus, nende arv ajas kahaneb pidevalt ja seega suureneb ka nende väärtus.
Ja möödas on ka need ajad, kus metsatukad, kuurid ja pööningud olid täis head ja paremat, mida omanikuga kokkuleppel või ka ilma selleta andis koguda ja siis selge sularaha eest mehele panna.. Nüüd on asju vähem ja oht "leitud" BMW juppide eest nautida ruudulist päikesepaistet koos eluaegse "varga" tiitliga. Sest kogematta jäi juppide ja mootorsae omaniku informeerimine asjade omanikuvahetusest nõrgaks... Seegi vähendab turul oleva kauba kogust ja sunnib teatud persoone liikuma vaid valges ja seal, kus on palju inimesi koos.
Õnneks on meil olemas kohtulahendite register ja hulk häid sõpru, kes teavad vajadusel inimestest, nende sõpradest ja nende ühistest ettevõtmistest palju-palju rääkida...
Konkreetsete asjade hinnapoliitika kujundabki selle müüja. Keegi ei saa neile Tagadil öelda, et vot, see mootor maksab 25 eurot. Tema müüb oma hinnaga, mis koosneb asja reaalsest väärtusest, selle läbikorrutisest Tambovi koefitsendiga ning veel umbes viiekümnest protsendist kliendi maksejõu lisandist. Ehk enam-vähem toimib see samasugust süsteemi pidi kui pangateenuste hindade või kipsplaatidest väärtridaelamute hinna kujundamisel.
Miks aga olid müügil seep ja savikruusid, peaks ütlema herr X, kes jagab, kogub ja valitseb. Või enam ei peaks jagama, koguma ja valitsema?
Ja lõpuks: võidab see, kes jätab pärijatele kõige rohkem asju.
Asp
mölalõug
Tagadi väljadele küüditatu
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!