09-10-2011, 09:45 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 09-10-2011, 09:47 AM ja muutjaks oli bom.)
Aga palun, võite oma säästud välja otsida ja maa peale õigluse maksma panna. Esimeses postis soovitud lammutuse jaoks tulenevad nõuded eeskätt jäätmeseadusest ja selle alusel kehtestatud romusõidukite käitlusnõuetest, lisaks ka veeseadus, omavalitsuse kehtestatud nõuded jm. Nõutavad on jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents romusõidukite käitlemiseks (praegu omavad luba ja litsentsi need isikud (pdf).
Loa ja litsentsi väljastab Keskkonnateenistus. Juba kehtivate lubade tingimusi saate vaadata siit pannes otsingusse juba luba omavate isikute nime.
Aga arvestama peab, et ohtlike jäätmete käitluslitsentsi väljastamise eelduseks on mh:
1) jäätmekäitluskoht, -tehnoloogia ja -seadmed vastavad keskkonnanõuetele, sealhulgas parima võimaliku tehnika nõuetele;
2) jäätmekäitluse eest vastutav isik vastab "Jäätmeseaduse" § 100 lõikes 5 sätestatud koolitus- ja pädevusnõuetele;
3) on olemas kindlustus õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnareostuse likvideerimise kulude katmiseks;
4) ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotleja töökorralduslikest dokumentidest nähtuvad kõikide ohtlike jäätmete käitlusega seotud töötajate tööülesanded, pädevus ja vastutus.
Selles mõttes on angaaris ilmselt lihtsam, et pinnas on kaetud ja õli jms vedelike pinnasesse sattumine on välditav. Keskonnaametist kindlasti osatakse eelinfot niipalju anda, et saab eelarve suures plaanis kokku panna.
Eelnev võib tunduda ülemäärase bürokraatiana, eriti kui eesmärk koguda kokku vanad mossed ja scorpad on õilis ja hea. Samas meeldib mulle ka see, et suure tõenäosusega ei jõua nõuetekohasest käitluskohast rahalise miinusmärgiga poroloon metsa alla või õlid-vedelikud põhjavette (ja edasi kaevudesse). Viimane ei ole arendaja jaoks ka mitte väike risk, sest sellise jama likvideerimise kulud võivad ulatuda seitsmekohalise summani ka eurodes arvestatuna.
Loa ja litsentsi väljastab Keskkonnateenistus. Juba kehtivate lubade tingimusi saate vaadata siit pannes otsingusse juba luba omavate isikute nime.
Aga arvestama peab, et ohtlike jäätmete käitluslitsentsi väljastamise eelduseks on mh:
1) jäätmekäitluskoht, -tehnoloogia ja -seadmed vastavad keskkonnanõuetele, sealhulgas parima võimaliku tehnika nõuetele;
2) jäätmekäitluse eest vastutav isik vastab "Jäätmeseaduse" § 100 lõikes 5 sätestatud koolitus- ja pädevusnõuetele;
3) on olemas kindlustus õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnareostuse likvideerimise kulude katmiseks;
4) ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotleja töökorralduslikest dokumentidest nähtuvad kõikide ohtlike jäätmete käitlusega seotud töötajate tööülesanded, pädevus ja vastutus.
Selles mõttes on angaaris ilmselt lihtsam, et pinnas on kaetud ja õli jms vedelike pinnasesse sattumine on välditav. Keskonnaametist kindlasti osatakse eelinfot niipalju anda, et saab eelarve suures plaanis kokku panna.
Eelnev võib tunduda ülemäärase bürokraatiana, eriti kui eesmärk koguda kokku vanad mossed ja scorpad on õilis ja hea. Samas meeldib mulle ka see, et suure tõenäosusega ei jõua nõuetekohasest käitluskohast rahalise miinusmärgiga poroloon metsa alla või õlid-vedelikud põhjavette (ja edasi kaevudesse). Viimane ei ole arendaja jaoks ka mitte väike risk, sest sellise jama likvideerimise kulud võivad ulatuda seitsmekohalise summani ka eurodes arvestatuna.