10-10-2011, 15:36 PM
Alustame siis teadaolevate detailidega:
EAG (Rain Vaikla) kirjutab Kristjan Saare mootorsõidukite kohta järgmist:
"Otto Saare metallitööstuses alustati 1937. aastal esmakordselt Eestis ka mootorrataste seeriatootmist. Esmalt hakati valmistama 98ccm Sachs-mootoriga kergemootorrattaid, millel nimeks Saar & Ko. Hiljem lisandusid 125ccm Villiers-mootoriga rattad Tempo. Lisaks ehitati veel mõned 200ccm ja 250ccm Villiers-mootoriga rattad. 2008. aasta lõpu seisuga on säilinud ja restaureeritud üks 125ccm Saare vabriku Tempo 1937. a-st ja üks 125ccm Villiers-mootoriga võidusõiduratas 1938. a-st, lisaks on säilinud veel mõne Saare mootorratta raamid jm osi.
Pole täpselt teada, kui palju mootorrattaid kokku valmistati. Eesti Statistika Kuukirjas Nr 221 (4) aprill 1940 avaldatud statistika järgi oli Eestis 1.01.1940 registreeritud:
2 mootorratast Saar & Ko
23 mootorratast Tempo
16 väikemootorratast Saar & Ko
6 väikemootorratast Tempo
Seega kokku vähemalt 47 Saare vabriku ratast. Kuid lisaks oli arvel veel ka 41+6 mootorratast Villiers ja 33 kergemootorratast Sachs. Kusjuures Sachsi tehases toodeti tegelikult vaid mootoreid, mida kasutasid väga paljud mootorrattatehased. Ehk peitus nende numbrite taga veel teatud kogus Saare rattaid?
Mootorrataste tootmine jätkus tõenäoliselt vähemalt 1940. a. suveni.
See on siis põhi, millelt me saame edasi minna.
Tänaseks on säilinud kaks väga heas seisus "Tempot" (siin foorumist läbi käinud ainueksemplar 250'se mootoriga ning Varbola eksemplar) ning vähemalt kahe või kolme ratta fragmendid.
Võidusõiduratastest.
Siin ma refereerin Märt Karu teadmistepagasit.
Saare tehase endine mehhaanik Henno Sõelsepp kinnitas temaga peetud vestluses, et Saare tehases ehitati paar või mõned võidusõidumootorratast. Asja peamiseks eestvedajaks oli Leo Seeman.
Sõna paar või mõni märgivad eeldatavalt vähemalt kahte võidusõiduks suunatud ratast.
Leo Seemani nimi ilmub võidusõiduprotokollidesse 1937. aastal, täpsemalt 3.oktoobril 1937 Tartus peetud Tartu Suursõidu ajal. Seal oli ta üks kolmest võidusõitjast mootorjalgrataste klassis. Postimees avaldas sellest võidusõidust järgmise uudise:
Uudises mainitakse tema sõiduvahendina Villiers't 125 cm3 mootoriga, konkurentideks kahte Wandereri (98 cm3). Ühtlasi on mainitud tema võistlusnumber, 27.
Hobiklubis omal ajal ilmunud artiklit illustreerisid kategoorias "Kristjan Saare võidusõiduratas" need kaks fotot:
Need pildid on pärit E. Remmeli legendaarsest raamatust "Mootorisport". Neist esimese pildiallkiri kõlab nii: "L. Seeman oli võrride klassis edukas nii kilomeetrisõidus kui ka ringrajal."
Teise pildi allkiri: "Fotomälestus Tähtvere kolmnurga võistluselt Tartus 1937. aastal".
Mõlemal pildil on näha selgelt nr 27, Seemani võistlusnumber 3. oktoobrist 1937. Seega ma julgen eeldada, et mõlemad pildid võivad olla tehtud just sellel kuupäeval. Igatahes anti Tartu Suursõidu võitjatele kaela pärjad, lisaks on pealtvaatajate riietus sügisele kohane.
Kui EMSA kogus olev mootorratas on sündinud 1938. aastal, kuidas sai ta võistelda 1937. aastal Tartus? Kuidas on need pildid seoseks Kr. Saare ja selle teema subjektiks oleva sõiduvahendi vahel?
Kiire võrdlus selle teema avapildi ja nende fotode vahel toob välja ka erinevusi. Esihark on hoopis teine, paagil on teine kuju, summutid on suunatud pikalt taha.
Ka on juhtraud teise kujuga/teises asendis. Aga see selleks. Need on pisidetailid.
Teadaolevalt võistles Seeman sel aastal veel ühe korra. 10. oktoobril Tallinnas peetud maastikusõidul. Uudis küll annab nime kujul "Seerman", kuid sõiduvahendiks on taas 125 cm3 Villiers. Julgen arvata, et see võistleja oli just L. Seeman.
Jätkub...
EAG (Rain Vaikla) kirjutab Kristjan Saare mootorsõidukite kohta järgmist:
"Otto Saare metallitööstuses alustati 1937. aastal esmakordselt Eestis ka mootorrataste seeriatootmist. Esmalt hakati valmistama 98ccm Sachs-mootoriga kergemootorrattaid, millel nimeks Saar & Ko. Hiljem lisandusid 125ccm Villiers-mootoriga rattad Tempo. Lisaks ehitati veel mõned 200ccm ja 250ccm Villiers-mootoriga rattad. 2008. aasta lõpu seisuga on säilinud ja restaureeritud üks 125ccm Saare vabriku Tempo 1937. a-st ja üks 125ccm Villiers-mootoriga võidusõiduratas 1938. a-st, lisaks on säilinud veel mõne Saare mootorratta raamid jm osi.
Pole täpselt teada, kui palju mootorrattaid kokku valmistati. Eesti Statistika Kuukirjas Nr 221 (4) aprill 1940 avaldatud statistika järgi oli Eestis 1.01.1940 registreeritud:
2 mootorratast Saar & Ko
23 mootorratast Tempo
16 väikemootorratast Saar & Ko
6 väikemootorratast Tempo
Seega kokku vähemalt 47 Saare vabriku ratast. Kuid lisaks oli arvel veel ka 41+6 mootorratast Villiers ja 33 kergemootorratast Sachs. Kusjuures Sachsi tehases toodeti tegelikult vaid mootoreid, mida kasutasid väga paljud mootorrattatehased. Ehk peitus nende numbrite taga veel teatud kogus Saare rattaid?
Mootorrataste tootmine jätkus tõenäoliselt vähemalt 1940. a. suveni.
See on siis põhi, millelt me saame edasi minna.
Tänaseks on säilinud kaks väga heas seisus "Tempot" (siin foorumist läbi käinud ainueksemplar 250'se mootoriga ning Varbola eksemplar) ning vähemalt kahe või kolme ratta fragmendid.
Võidusõiduratastest.
Siin ma refereerin Märt Karu teadmistepagasit.
Saare tehase endine mehhaanik Henno Sõelsepp kinnitas temaga peetud vestluses, et Saare tehases ehitati paar või mõned võidusõidumootorratast. Asja peamiseks eestvedajaks oli Leo Seeman.
Sõna paar või mõni märgivad eeldatavalt vähemalt kahte võidusõiduks suunatud ratast.
Leo Seemani nimi ilmub võidusõiduprotokollidesse 1937. aastal, täpsemalt 3.oktoobril 1937 Tartus peetud Tartu Suursõidu ajal. Seal oli ta üks kolmest võidusõitjast mootorjalgrataste klassis. Postimees avaldas sellest võidusõidust järgmise uudise:
Uudises mainitakse tema sõiduvahendina Villiers't 125 cm3 mootoriga, konkurentideks kahte Wandereri (98 cm3). Ühtlasi on mainitud tema võistlusnumber, 27.
Hobiklubis omal ajal ilmunud artiklit illustreerisid kategoorias "Kristjan Saare võidusõiduratas" need kaks fotot:
Need pildid on pärit E. Remmeli legendaarsest raamatust "Mootorisport". Neist esimese pildiallkiri kõlab nii: "L. Seeman oli võrride klassis edukas nii kilomeetrisõidus kui ka ringrajal."
Teise pildi allkiri: "Fotomälestus Tähtvere kolmnurga võistluselt Tartus 1937. aastal".
Mõlemal pildil on näha selgelt nr 27, Seemani võistlusnumber 3. oktoobrist 1937. Seega ma julgen eeldada, et mõlemad pildid võivad olla tehtud just sellel kuupäeval. Igatahes anti Tartu Suursõidu võitjatele kaela pärjad, lisaks on pealtvaatajate riietus sügisele kohane.
Kui EMSA kogus olev mootorratas on sündinud 1938. aastal, kuidas sai ta võistelda 1937. aastal Tartus? Kuidas on need pildid seoseks Kr. Saare ja selle teema subjektiks oleva sõiduvahendi vahel?
Kiire võrdlus selle teema avapildi ja nende fotode vahel toob välja ka erinevusi. Esihark on hoopis teine, paagil on teine kuju, summutid on suunatud pikalt taha.
Ka on juhtraud teise kujuga/teises asendis. Aga see selleks. Need on pisidetailid.
Teadaolevalt võistles Seeman sel aastal veel ühe korra. 10. oktoobril Tallinnas peetud maastikusõidul. Uudis küll annab nime kujul "Seerman", kuid sõiduvahendiks on taas 125 cm3 Villiers. Julgen arvata, et see võistleja oli just L. Seeman.
Jätkub...
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!