[Väravamehaanik]

Nimi Boxer tähendusest ei ole minagi päris hästi aru saanud. Ilmselt on tegu koera tõust tuleneva nimega, ehk siis nii nimetati selliseid busse, mis olid ilma ninata ja meenutasid bokseri nägu (Mufffi meelest buldogi). Bussi raamiks on kasutatud veoauto laadset raami, mitte päris otseselt veoauto raami. Nimelt mootor ja rool on eespool esisilda ja seega on tegu klassikalisema bussi kujuga kui meie senine SKV Katrineholm, mis on otseselt veoka raamile tehtud buss. Volvo Boxeri kere tehase nimi Soomes oli Haldin AB. Palju sellest tehasest teada ei ole meile, ainult seda, et üks bussi ehitanud töömees on veel elus ja tema sõnul ei olnud bussi tegemiseks jooniseid, vaid üks buss oli näidiseks ees ja bussiettevõtjatest kliendid, ehk uue bussi tellijad käisid ja näitasid näpuga, kuhu nad uksi ja kuhu aknaid soovivad. Seega kahte identset bussi olla ei saa, kõik on käsitsi valmistatud.
Ilmselt oskab Einota paremini rääkida, aga veel 70-ndate lõpus valmistatud Boxeri nimelised bussid olla 90-ndate alguses Eestisse jõudnud ja siin liine sõitnud. Loomulikult ei osanud keegi kahtlustadagi, et karkass võis kenal ja kaasaegsel bussil olla männipuust. Mõned pildid viimastest Boxeritest, mis olid puust karkassiga.
Puidust karkassil on kaks bussitöönduslikku eelist metalli ees. Esiteks on see materjal odav ja teiseks mädaneb buss ära täpselt siis kui on raamatupidamuslikult õige hetk buss bilansist maha kanda ja uus osta. Sama põhimõtte järgi toodetakse tänapäeval plastikust liisingupanne.

Mootor on sellel bussil salongis sees juhi kõrval ja 6,7 liitrine turboga diisel. Kuidas sellise väikese kubatuuriga mootor suudab suurt bussi edasi toimetada, selle kohta mul kogemus puudub, aga kui buss valmis saab, siis on võimalik ka kogeda seda teemat.
Nurkdifriga bussi pildid on minu tööstuslikus galeriis pildistatud ZIS 127 peal ja see teema on täpsemalt lahti kirjutatud vanatehnika.ee foorumis. Kuid ega selle galerii vaatamisega ilma seletavate kommentaarideta palju aru ei saa.