[Talupoeg taluja]

Oh,kuna tunnen endal natuke teemast kõrvalekaldumises süüd,siis selle pehmendamiseks panen välja ühe asja,mille nimi on ärts. Välja näeb siis selline:




http://static3.nagi.ee/i/p/798/38/19959511772229_l.jpg

http://static3.nagi.ee/i/p/798/38/19959513b1b0a4_l.jpg

http://static3.nagi.ee/i/p/798/38/19959515f24876_l.jpg

See asus siis kaevus,kõige esimese pumbapalgi otsas ehk kõige all. Selle ümber mähiti takku ja määriti veel lambarasvaga kokku.Seda ikka selleks,et paremini tihendaks. See on siis põhjaklapp.
Palun hetkeks tähelepanu! Vaadake seda meistritööd. See on tehtud siis pea-aegu ei millestki. Materjal vedeleb lausa maas. Selle tegemiseks pole kasutatud isegi treipinki! Selle teeks valmis iga mees,kes nuga käes on hoidnud.
Sellise käsipumba palki olen ka ise näinud. Koosnes kahest palgist. Alumist olen näinud,kuid ülemist pole õnnestunud näha. Olen kuulnud,et kaks palki oli üksteise otsa ühendatud. Mis nende kahe vahele tihenduseks oli pandud,pole näinud ega kuulnud.
Minu isa mälestuste kohaselt meie talu pumbapalgid tehti saksa ajal.
Pätsi Jaagu käest ostis minu kadund vanaema korralikud männipalgid. Puurimiseks oli tõstetud palk meetrikõrgustele pukkidele. Meistrid Jaan ja Jüri Järvekülg puurisid pumbapalkidesse need augud sisse. Aega oli kaks päeva läinud. Puuriti natuke ära ja vaadati südamiku järgi,kas ka otse puurib. Siis vastavalt vajadusele oli varrast kas ülespoole või allapoole hoitud,et auk ikka palgi keskele tuleks. Mehed olid ka kärakat pannud,kuid töö ajal olid tööd teinud . Nüüdseks on meistrid ammu surnud.
Vaat ,kui sellise pumba kaevu saaks,ei oleks meil ei voolu,ega ka poodi vaja..... ja ära ka ei külmuks,sest eks omatehtud asi lasi ikka natuke läbi ka....