27-12-2011, 10:20 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 27-12-2011, 11:00 AM ja muutjaks oli Vana7.)
Veel pisut juttu rehepeksumasinatest.
Too Munktells oli vähemalt minu,poisikese,pilgu läbi tõeline kolakas võrreldes teda vedava Universaaliga.Kuna U-2-l pidureid polnud,siis ühelt peksuplatsilt teisele sõidu ajal kõndis keegi,kiilukujulised puuklotsid kaenlas,kõrval ja vajadusel pistis need piduriks ratta ette või taha.
Peksuplatsil tuli masin kõigepealt loodi sättida ning selle hõlbustamiseks olid tal küljes sellised mulliga klaasid nagu vaaderpassil.Seejärel fikseeriti rattad.Tagarataste ette ja taha käisid omavahel ühendatud kiilud,esirattad aga tõmmitsate abil kere külge kinni.Järgnes rihma alla sõit.See oli täpne töö,et pikk lame veorihm otse jookseks,ja isegi kogenud traktoristil õnnestus see esimesel katsel harva.Nüüd lasti alla masina peal olevad ported,millest moodustus platvorm ja töö võis alata.
Kui talumees hoidis kallist rehepeksugarnituuri rehe all,siis kolhoosis seisis masin kogu aja väljas ja puitosa mädanes.Vaatamata sellele oli eelpoolnimetatud Munktells töös veel kuuekümnendatel kolhoosnikute viljarõukude masindamiseks,seejärel aga lammutati,sest nägin tema metallosi töökoja juures vedelemas.
Meenub ka üks Tshehhi päritolu täismetallist rehepeksumasin.Sellel olid juba kiilrihmülekanded ja suur elektrimootor,mida kehva elektrivõrgu tõttu vist kordagi ei kasutatud ning isa ajas seda ringi DT-24-ga.Too masin veeres kummiratastel ning vilja trumlisse söötmiseks oli kettkonveier,mis ühel hetkel purunedes trumlisse jooksis ning peale seda vist see riistapuu kas lammutati või müüdi,sest põldudel töötasid juba CK kombainid,mis tulid toime ka rukkikoristusega.Tõsi küll,juba varem olid C-4 kombainid,kuid need vist ei saanud rukkipõllust jagu,sest veel kuuekümnendate keskpaigas võis augustis rukkihakkide all tüdrukuid kabistamas käia.
Ühte huvitavat rehepeksumasinat nägin kaheksakümnendatel mingi EPT kaubabaasi laoplatsil.Meenutas see ilma heedri ja teradepunkrita kombaini CK.Kahjuks ei taibanud tookord seda lähemalt uurida.Ehk on kellelgi olnud sellega lähemaid kokkupuuteid.
Üks lugu sellest,kuidas kolhoosi algaastatel silo tehti.
Endise karjamõisa laut pakkus varjualust 20-25 lehmale.Otsustati siis nende tarbeks ka silo teha.Selleks kaevati käsitsi maase kuskil 6m läbimõõduga vast 2m sügavune auk ja vooderdati see laudadega nii,et tekkis midagi suure tünni taolist.Ma ei näinud kuidas,aga mingil moel lasti sinna alla hobune,kelle abil silo kinni tallati.Augu äärde paigaldati selline kaares toruga hekseldamise masin.Seda aeti ringi GAZ-51-ga nii,et üks tagaratas tõsteti üles ja sellelt lamerihm silomasinale.Mingil hetkel aga kiilus vist difri kinni,sest auto pani järsku omapead minema,pilbastas eesoleva puukuuri ning peatus lömmis ninaga viljakuivati kivimüüri vastas.
Too Munktells oli vähemalt minu,poisikese,pilgu läbi tõeline kolakas võrreldes teda vedava Universaaliga.Kuna U-2-l pidureid polnud,siis ühelt peksuplatsilt teisele sõidu ajal kõndis keegi,kiilukujulised puuklotsid kaenlas,kõrval ja vajadusel pistis need piduriks ratta ette või taha.
Peksuplatsil tuli masin kõigepealt loodi sättida ning selle hõlbustamiseks olid tal küljes sellised mulliga klaasid nagu vaaderpassil.Seejärel fikseeriti rattad.Tagarataste ette ja taha käisid omavahel ühendatud kiilud,esirattad aga tõmmitsate abil kere külge kinni.Järgnes rihma alla sõit.See oli täpne töö,et pikk lame veorihm otse jookseks,ja isegi kogenud traktoristil õnnestus see esimesel katsel harva.Nüüd lasti alla masina peal olevad ported,millest moodustus platvorm ja töö võis alata.
Kui talumees hoidis kallist rehepeksugarnituuri rehe all,siis kolhoosis seisis masin kogu aja väljas ja puitosa mädanes.Vaatamata sellele oli eelpoolnimetatud Munktells töös veel kuuekümnendatel kolhoosnikute viljarõukude masindamiseks,seejärel aga lammutati,sest nägin tema metallosi töökoja juures vedelemas.
Meenub ka üks Tshehhi päritolu täismetallist rehepeksumasin.Sellel olid juba kiilrihmülekanded ja suur elektrimootor,mida kehva elektrivõrgu tõttu vist kordagi ei kasutatud ning isa ajas seda ringi DT-24-ga.Too masin veeres kummiratastel ning vilja trumlisse söötmiseks oli kettkonveier,mis ühel hetkel purunedes trumlisse jooksis ning peale seda vist see riistapuu kas lammutati või müüdi,sest põldudel töötasid juba CK kombainid,mis tulid toime ka rukkikoristusega.Tõsi küll,juba varem olid C-4 kombainid,kuid need vist ei saanud rukkipõllust jagu,sest veel kuuekümnendate keskpaigas võis augustis rukkihakkide all tüdrukuid kabistamas käia.
Ühte huvitavat rehepeksumasinat nägin kaheksakümnendatel mingi EPT kaubabaasi laoplatsil.Meenutas see ilma heedri ja teradepunkrita kombaini CK.Kahjuks ei taibanud tookord seda lähemalt uurida.Ehk on kellelgi olnud sellega lähemaid kokkupuuteid.
Üks lugu sellest,kuidas kolhoosi algaastatel silo tehti.
Endise karjamõisa laut pakkus varjualust 20-25 lehmale.Otsustati siis nende tarbeks ka silo teha.Selleks kaevati käsitsi maase kuskil 6m läbimõõduga vast 2m sügavune auk ja vooderdati see laudadega nii,et tekkis midagi suure tünni taolist.Ma ei näinud kuidas,aga mingil moel lasti sinna alla hobune,kelle abil silo kinni tallati.Augu äärde paigaldati selline kaares toruga hekseldamise masin.Seda aeti ringi GAZ-51-ga nii,et üks tagaratas tõsteti üles ja sellelt lamerihm silomasinale.Mingil hetkel aga kiilus vist difri kinni,sest auto pani järsku omapead minema,pilbastas eesoleva puukuuri ning peatus lömmis ninaga viljakuivati kivimüüri vastas.