10-01-2012, 13:57 PM
Lihtsalt lugemiseks: http://www.naine24.ee/696430/blogimine-a...tud-noori/
Mina olen püüdnud igasugu projekte kirjeldada selle pärast, et siis on ülejäänud projekti osalistel mingi link, kust vaadata vajalikku materjali või viiteid vajalikesse kohtadesse.
Pole mingusugust põhjust arvata, et kedagi teist peaks minu projektid sama palju huvitama kui mind ennast. Teiste projekte loen mina ka ainult niipalju kui mul endal on vaja mingite nippide omandamiseks ja tööstusspionaazi korraldamiseks. Viimases osas tuleb muidugi tunnistada, et vanatehnika.ee keskkonnast annab rohkem infot varastada, aga siinsest kohast saab ka midagi kõrva taha panna. Ühe põllurallika projekti vastukaja on ka info, küsimus on lihtsalt selles, kas me oskame seda kasutada otseselt või annab selle kaudu määratleda üldiseid trende ja nendest põhjustatud arenguid Eesti vanatehnikamaastikul.
Inimesed on ühtemoodi kiuslikud igal pool ja ka mujal maailmas on samasugused tegelased nagu siin ning see ongi maailma võlu.
Vanatehnikat üldiselt on meil ühiskonnas liiga palju ja suur huvi vanade asjade vastu on masendavalt laiahaardeline. Mujal maailmas ei küsita ülimasslevinud kakskümmend aastat vanade laiatarbe liinil toodetud autode eest 15 keskmist palka, mis omakorda on poole rohkem kui sama tehase toode hetkel poes uuena. Volga on neli korda kallim kui sama vana Mersu. Mõnel on levinud arusaam, et kõik vana on jube haruldane, kõik tunduvat ihalevat seda aga ei saa endale lubada, sest pole võimalusi... Tegelikult hakkab elu minema muu maailmaga samale tasemele ja mõistlikud inimesed ei tegele enam mõtetute asjadega kui pereeelarve ka seda võimaldaks, ei osta enam mitme tonni eest Volga rooli, mitte et poleks raha vaid pole lihtsalt mõtet. Sellest kõigest tulenevalt ei ole vaja ka tohutuid ja erinevaid keskkondi, kus oma milliseid (peale rahareformi pole ka enam milliseid) projekte kajastada. Õnneks hakkab liikuma asi mõistlikus suunas, ehk korraga ei keevitata kümnetes garaazides nii, et tänava tuled vilguvad ja ehk on ka aru saadud, et igasugu hobidele võiks kulutada maksimaalselt 10 protsenti oma sissetulekust.
Inimestel hakkab äkitselt mõistus koju tulema. Tundsin seda üks päev ka enda puhul kui sõitsin juhuslikult Kuusakoskisse suunduva rekka järel, mille peal oli oranzi paagi ja kõhu all kõdistava harjaga ZIL 130, täiesti komplektne. Kui ma viis aastat tagasi oleks peatanud rekka, öelnud talle enda aadressi, siis nüüd lasin asjal juhtuda omasoodu kokkuostu poole. Loomulikult oleks olnud jube lahe võtta asi registrisse, teha ülevaatus ja kindlustus, osta uued rehvid ja siis tohutu tolmupilve saatel külavahel ringi tiirutada. Kolm tundi oleks olnud jube lahe, edasi oleks juba igavaks läinud. Ja kui ma kõige selle peale oleks teinud kusagile projekti arutelu "harja pöörlemise kasutegur erinevatel kiirustel", siis oleks see loomulikult saanud palju laike ja kiiduavaldusi, minu enesetunne oleks laes ja mind ei kõigutaks kommentaarid: "meil Krimmis on selliseid lademetes" või "korralikul paagi puhastamisel tuleks valtsid lahti lõigata", ma saadaks need kõik pikalt, aga oma sisult oleks selline teema jäänud üsna igavaks ülejäänud vanatehnikahuvilistele. Ehk siis normaalseid ja tavalisi inimesi huvitavad ainult nende endi asjad ja tegemised. Mingi teema suur lugejate hulk ei tähenda, et see teema kellelegi üldse korda läheks.
Kui mõni aeg tagasi oli veel mentaliteet, et kui mingi üritus tundus kujunevat liiga rahvalikuks, mille peale kargas kusagilt alati välja seltskond, kes üritas tõestada, et nad teevad parema ja kvaliteetsema ürituse, siis nüüdseks on vast enamik aru saanud, et kedagi ei huvita kellegi teiste korraldatud üritused, olgu see kvaliteet siis mistahes tasemel. Kõiki huvitavad ainult enda korraldatud üritused (talveralli läheb korda ainult talveralli korraldajatele ja neile, kes selle ürituse abil enestele ise ühe vahva ürituse korraldavad, mis muidugi ongi selle ürituse mõte).
Meil puudub ühtne vanatehnikapoliitika ja korrastatud struktuur ja kultuur asjade korraldamiseks. Kui mõned keskealised ettevõtja taustaga inimesed on hakanud ka midagi sellist korraldama, muu soliidse Euroopa eeskujul, siis on meil piisavalt vanatehnikapunkareid (kaasaarvatud ma ise), kes ürituse oma laiamise ja lametsemisega ära rikuvad. Nõnda kõikide soliidsete keskkondadega internetis.
Oldmoped on kusagile kadunud...
Mina olen püüdnud igasugu projekte kirjeldada selle pärast, et siis on ülejäänud projekti osalistel mingi link, kust vaadata vajalikku materjali või viiteid vajalikesse kohtadesse.
Pole mingusugust põhjust arvata, et kedagi teist peaks minu projektid sama palju huvitama kui mind ennast. Teiste projekte loen mina ka ainult niipalju kui mul endal on vaja mingite nippide omandamiseks ja tööstusspionaazi korraldamiseks. Viimases osas tuleb muidugi tunnistada, et vanatehnika.ee keskkonnast annab rohkem infot varastada, aga siinsest kohast saab ka midagi kõrva taha panna. Ühe põllurallika projekti vastukaja on ka info, küsimus on lihtsalt selles, kas me oskame seda kasutada otseselt või annab selle kaudu määratleda üldiseid trende ja nendest põhjustatud arenguid Eesti vanatehnikamaastikul.
Inimesed on ühtemoodi kiuslikud igal pool ja ka mujal maailmas on samasugused tegelased nagu siin ning see ongi maailma võlu.
Vanatehnikat üldiselt on meil ühiskonnas liiga palju ja suur huvi vanade asjade vastu on masendavalt laiahaardeline. Mujal maailmas ei küsita ülimasslevinud kakskümmend aastat vanade laiatarbe liinil toodetud autode eest 15 keskmist palka, mis omakorda on poole rohkem kui sama tehase toode hetkel poes uuena. Volga on neli korda kallim kui sama vana Mersu. Mõnel on levinud arusaam, et kõik vana on jube haruldane, kõik tunduvat ihalevat seda aga ei saa endale lubada, sest pole võimalusi... Tegelikult hakkab elu minema muu maailmaga samale tasemele ja mõistlikud inimesed ei tegele enam mõtetute asjadega kui pereeelarve ka seda võimaldaks, ei osta enam mitme tonni eest Volga rooli, mitte et poleks raha vaid pole lihtsalt mõtet. Sellest kõigest tulenevalt ei ole vaja ka tohutuid ja erinevaid keskkondi, kus oma milliseid (peale rahareformi pole ka enam milliseid) projekte kajastada. Õnneks hakkab liikuma asi mõistlikus suunas, ehk korraga ei keevitata kümnetes garaazides nii, et tänava tuled vilguvad ja ehk on ka aru saadud, et igasugu hobidele võiks kulutada maksimaalselt 10 protsenti oma sissetulekust.
Inimestel hakkab äkitselt mõistus koju tulema. Tundsin seda üks päev ka enda puhul kui sõitsin juhuslikult Kuusakoskisse suunduva rekka järel, mille peal oli oranzi paagi ja kõhu all kõdistava harjaga ZIL 130, täiesti komplektne. Kui ma viis aastat tagasi oleks peatanud rekka, öelnud talle enda aadressi, siis nüüd lasin asjal juhtuda omasoodu kokkuostu poole. Loomulikult oleks olnud jube lahe võtta asi registrisse, teha ülevaatus ja kindlustus, osta uued rehvid ja siis tohutu tolmupilve saatel külavahel ringi tiirutada. Kolm tundi oleks olnud jube lahe, edasi oleks juba igavaks läinud. Ja kui ma kõige selle peale oleks teinud kusagile projekti arutelu "harja pöörlemise kasutegur erinevatel kiirustel", siis oleks see loomulikult saanud palju laike ja kiiduavaldusi, minu enesetunne oleks laes ja mind ei kõigutaks kommentaarid: "meil Krimmis on selliseid lademetes" või "korralikul paagi puhastamisel tuleks valtsid lahti lõigata", ma saadaks need kõik pikalt, aga oma sisult oleks selline teema jäänud üsna igavaks ülejäänud vanatehnikahuvilistele. Ehk siis normaalseid ja tavalisi inimesi huvitavad ainult nende endi asjad ja tegemised. Mingi teema suur lugejate hulk ei tähenda, et see teema kellelegi üldse korda läheks.
Kui mõni aeg tagasi oli veel mentaliteet, et kui mingi üritus tundus kujunevat liiga rahvalikuks, mille peale kargas kusagilt alati välja seltskond, kes üritas tõestada, et nad teevad parema ja kvaliteetsema ürituse, siis nüüdseks on vast enamik aru saanud, et kedagi ei huvita kellegi teiste korraldatud üritused, olgu see kvaliteet siis mistahes tasemel. Kõiki huvitavad ainult enda korraldatud üritused (talveralli läheb korda ainult talveralli korraldajatele ja neile, kes selle ürituse abil enestele ise ühe vahva ürituse korraldavad, mis muidugi ongi selle ürituse mõte).
Meil puudub ühtne vanatehnikapoliitika ja korrastatud struktuur ja kultuur asjade korraldamiseks. Kui mõned keskealised ettevõtja taustaga inimesed on hakanud ka midagi sellist korraldama, muu soliidse Euroopa eeskujul, siis on meil piisavalt vanatehnikapunkareid (kaasaarvatud ma ise), kes ürituse oma laiamise ja lametsemisega ära rikuvad. Nõnda kõikide soliidsete keskkondadega internetis.
Oldmoped on kusagile kadunud...
Tõnu Piibur
5116265