15-01-2012, 09:01 AM
(15-01-2012, 01:40 AM)IIIFFFAR Kirjutas: Jajahh. Sama lugu kui tsukts pommi saagind. Sõber kartnud, et ehk teeb pauku...sitta kah,mul teine veel!Kui töökojajuhataja olin,siis ükskord lõunalt tulles kuulen,et treiruumist kostab hirmus vilin.Asja uurimisel selgus,et treial Vello treib pingis pooleks vähemalt 200 mm jämedust kahurimürsku.Ise seletab,et lõhkeainet kalapüügiks vaja ja ta neid mürske varemgi pooleks lõikunud.Tol ajal mingeid päästeameteid ega pommirühmasid polnud seepärast transportis tegelane pooleldi läbitreitud mürsu jagratta pakiraamil jumal teab kuhu ja arvatavalt viis töö rauasaega edukalt lõpuni.
Nüüd aga sellest suurest paugust,mille tegemisel poisikesena osaline olin.
Meie külas oli sõjatules säilinud vaid üksainus suitsusaun,mida külarahvas kordamööda kütmas ja end saunatamas käis.Saun ise oli ka mingist mürsust pisut pihta saanud ja seetõttu suurtelt maakividelt,mis vundamendi ülesannet täitsid pisut kõrvale nihkunud.Toetamiseks oli eakas omanik ühe nurga alla paigaldanud munakujulise rauast juraka,mis lähemal vaatlemisel osutus vähemalt 50 kg lennukipommiks,millelt oli ära kruvitud sütik ja stabilisaator.
Samal ajal asus ühte mahajäetud tallu elama Setumaalt tulnud perekond,kelle perepoeg oli meist mitu aastat vanem,rääkis meile tundmatut naljakat murdekeelt ja oli kordades tugevam militarist,kui meie küla poisid kõik kokku.Ausalt öeldes oligi tema,kes sauna vundamendiks paigutatud rauakolaka lennukipommiks tuvastas.Ühine otsus oli,et see tuleb kahjutuks teha,aga kuskohas,sest pauk saab tõenäoliselt olema muljetavaldav.Pika otsimise peale arvasime sobiva olevat põlenud vesiveski maakividest müüridevahe,mis tõsi küll asus 5 km kaugusel.Spetsiaalselt selleks tarbeks kokkuklopsitud kanderaamiga kulus terve öö,et pomm lõhkamiskohta tassida ja müüride vahele korralikult ära peita.Mingil põhjusel lükkus aga paugutegemine mitu nädalat edasi ning sauna peremees vandus tulist kurja,et keegi pätt on vundamendi lõhkunud.
Ja siis ühel sumedal augustiööl läksime alustatut lõpule viima.Setupoiss oli vahepeal valmistanud sütiku,millel mitu meetrit süütenööri taga,toppis selle pommi sütikuaugust sisse,lõi kolme sõrmega kolm korda risti ette ja tõmbas tikku.Kui nöör mõnusalt sisisema hakkas,andsime jalgadele valu.
Ma ei tea,kas jooksime plahvatuskohast liiga kaugele või summutasid kivimüürid,aga muljetavaldavat pauku nagu polnudki,pigem selline kõva kõuekõmin.Kui mitme päeva pärast söandasime "kuriteopaika"vaatama minna selgus,et selle vesiveski restaureerimine vist enam kellelegi mõttesse ei tule.