06-02-2012, 00:39 AM
Ühel hommikul kui vägi sõbralikult õues tunnieelset suitsu tegi tuli meie kampa ka teine sõiduõpetaja, Konimois. Tõsine mees, pealt 190cm pikk ja õlgadest andis ka mehe mõõdu uhkesti välja. Jutt veeres siia sinna ja lõpuks jõudis sinnamaani, et vana sai säraval silmal kuulutada "Näe, naine käis eile kaubamajas ja puhta juhuslikult sattus peale kui karvamütsid müüki tulid." Loomulikult oli emand ka oma mehele sealt juhuste maailmast ühe kaasa rabanud. Ilmselt peab lisama ka väikese selgituse. Karvamüts oli aksesuaar, milleta ükski enesest lugupidav meeskodanik ennast talvisel ajal õues ei näidanud. Olid veel edasijõudnud meeskodanikud, need kandsid papahat. Edasijõudnud selles mõttes, et olid teenimas riiki või KPSSi, aga ühtegi niisugust meie hulgas ei olnud. Seega tegu läkiläkiga, materjaliks jänese, kassi või kutsa kasukas, mida just parasjagu Linda vabrikul juhtus laos olema või fondiga eraldatud oli. Aga hull defka oli, kui müüki tuli siis neediti järjekorras vaheletrügijate nina ja sõimati kaaskodanike valimatute sõnadega. Maksis 9 rubla ja 60 kopikat. Kust ma seda hinda nii täpselt tean? Aga mul üks isend kapis, originaal pakendis ja hinnasilt ka juures. Käisin sealt vaatamas. Nii kõva pargiga, et isegi koid pole 30 aastaga tahtnud.
Aga lugu ise oli niisugune. Haaranud suitsunurgast ühe õppuri, kes vana Koniga ühepikkune ja laiuses ka grammigi alla ei jäänud suundusid nad õppesõidule. Vanal oli õel komme kasutada nõksu mida ksf Kihutaja just kirjeldanud on. Põrutas õppurile "Jää siin seisma!" ja seda kindlasti peatumist keelava märgi all. Kui olid peale peatumist märgini tatsanud ja veendunud, et oled üks lootusetu puupea, kes liiklusmärkidest midagi ei tea, said auto vändast käima ajada, kuna aku ei ole laristamiseks ja üleüldse ammuks see starteri kasutamine moodi tuli.
Aga meie istusime tunnis kuulasime selgitust kuidas NSVL autotööstus on saanud hakkama järjekordse töövõiduga ja leiutanud enneolematu hammasratta, poldi või mutri, mida vastikud kapitalistid ei ole elus võimelised ise tegema vaid peavad meite pealt maha viksima. OK, nii hull se asi nendel kursustel ei olnud.
Möödas oli nii tunnike ja tera peale kui eestoast hakkas kostma pahurat porinat ja sinna hulka ka heledamaid hüüatusi. Samalajal imbus Koniga õppesõitu teinud kaasõppur vaikselt oma kohale. Äraseletatud nägu peas, kõikidele küsimustele vastas Matrossovi vaikimisega. Kuna mõmin eestoas läks aina kõvemaks ja klassis oli asi ka vaikusest kaugel siis kuulutas õpetaja välja suitsutunni.
Kaasõppuri ülekuulamise käigus selgus järgmine. Teinud rahulikult sõitu, Pärnu mnt, Tondi ja sealtkandi linnunimelised tänavad. Tagasitee baasi mööda Pärnu mnt parempöördega Kingissepa tänavale (Liivalaia). Pärnu mnt oli saavutanud juba tänase laiuse aga Kingissepa uulits oli siis veel 1+1 rida, kahel pool kõnniteed, kitsas ja aukus kui kurat. Igati auga välja teeninud Pärnu mnt risti märgi peatumine keelatud. Pärnu mnt maha keerates oli õppur osanud mingist põhjatust august läbi lajatada ja autoküljes oli miski asi kolisema hakanud. Vana Koni keris akna alla ja lükkas pea välja, et asjast sotti saada. Õppur samalajal oskas järgmise augu üles leida. Vanal muidugi põrutamise peale müts peast läinud, püüda ju kuidagi ei saanud, kaks 190 cm härga 51 kabiinis, ime seegi kuidas ta akna alla sai. Mütsi kadumise peale alustas vana kohe mantrat "Pea kinni, pea kinni, pea kinni........." Millepeale õppur vastas enesekindlat "Ei tohi, keelumärk oli.........." Sooritas siis õppur kenasti parema pöörde Veerenni ja jäi 15 meetri pärast seisma.
Vana oli pühkinud autost välja nagu paha vaim oleks kallae karanud. Muidugi kui tagasi jõudis oli ikka ilma mütsita, seega oli tutikas karvakas omale uue omaniku leidnud. Vana oli aumees, õppurile sanktsioone ei järgnenud.
Aga lugu ise oli niisugune. Haaranud suitsunurgast ühe õppuri, kes vana Koniga ühepikkune ja laiuses ka grammigi alla ei jäänud suundusid nad õppesõidule. Vanal oli õel komme kasutada nõksu mida ksf Kihutaja just kirjeldanud on. Põrutas õppurile "Jää siin seisma!" ja seda kindlasti peatumist keelava märgi all. Kui olid peale peatumist märgini tatsanud ja veendunud, et oled üks lootusetu puupea, kes liiklusmärkidest midagi ei tea, said auto vändast käima ajada, kuna aku ei ole laristamiseks ja üleüldse ammuks see starteri kasutamine moodi tuli.
Aga meie istusime tunnis kuulasime selgitust kuidas NSVL autotööstus on saanud hakkama järjekordse töövõiduga ja leiutanud enneolematu hammasratta, poldi või mutri, mida vastikud kapitalistid ei ole elus võimelised ise tegema vaid peavad meite pealt maha viksima. OK, nii hull se asi nendel kursustel ei olnud.
Möödas oli nii tunnike ja tera peale kui eestoast hakkas kostma pahurat porinat ja sinna hulka ka heledamaid hüüatusi. Samalajal imbus Koniga õppesõitu teinud kaasõppur vaikselt oma kohale. Äraseletatud nägu peas, kõikidele küsimustele vastas Matrossovi vaikimisega. Kuna mõmin eestoas läks aina kõvemaks ja klassis oli asi ka vaikusest kaugel siis kuulutas õpetaja välja suitsutunni.
Kaasõppuri ülekuulamise käigus selgus järgmine. Teinud rahulikult sõitu, Pärnu mnt, Tondi ja sealtkandi linnunimelised tänavad. Tagasitee baasi mööda Pärnu mnt parempöördega Kingissepa tänavale (Liivalaia). Pärnu mnt oli saavutanud juba tänase laiuse aga Kingissepa uulits oli siis veel 1+1 rida, kahel pool kõnniteed, kitsas ja aukus kui kurat. Igati auga välja teeninud Pärnu mnt risti märgi peatumine keelatud. Pärnu mnt maha keerates oli õppur osanud mingist põhjatust august läbi lajatada ja autoküljes oli miski asi kolisema hakanud. Vana Koni keris akna alla ja lükkas pea välja, et asjast sotti saada. Õppur samalajal oskas järgmise augu üles leida. Vanal muidugi põrutamise peale müts peast läinud, püüda ju kuidagi ei saanud, kaks 190 cm härga 51 kabiinis, ime seegi kuidas ta akna alla sai. Mütsi kadumise peale alustas vana kohe mantrat "Pea kinni, pea kinni, pea kinni........." Millepeale õppur vastas enesekindlat "Ei tohi, keelumärk oli.........." Sooritas siis õppur kenasti parema pöörde Veerenni ja jäi 15 meetri pärast seisma.
Vana oli pühkinud autost välja nagu paha vaim oleks kallae karanud. Muidugi kui tagasi jõudis oli ikka ilma mütsita, seega oli tutikas karvakas omale uue omaniku leidnud. Vana oli aumees, õppurile sanktsioone ei järgnenud.
Ära vägista, võta suurm haamer!