[aavu]

Otsest kasu saavad ACTAst vaid rahvusvahelised megakorporatsioonid.

Sellega seoses meenub ühe väga tuntud turvateenuse osutaja mõte. Mitte väga täpselt kõlab see nii: Küsimus: miks seekordsetel valimistel te ei toetanud ühtki erakonda rahalise annetusega? Vastus: Kõik seadused, mis mulle vajalikud, on juba vastu võetud.
Ja nii ongi! Selle ACTAga samuti. Meie haugatusi ei pane elevant tähele.

Veidi omi mõtteid sobiks ka siia juurde.
Nimelt toimub pidev areng ja mitte keegi peale ühe usufanaatiku seal Siberis (kogus oma ümber rühma inimesi, kes ei taha joosta kaasa nn. arenguga) pole nõus jalgsi või hobusega tööl käima. Arengut ei peata. Areng aga liigub üksikinimese järjest suurema ja täpsema jälgimise suunas. Koopainimesel polnud nime, siis sai neid palju ja pandi eesnimi, hiljem talu järgi (Kase talu Aksel), mõisnik pani perekonnanime, siis tulid passid hobustele ja varsti ka inimestele. Minu vanaema passis, mille talle andis EW, pole pilti, minu passis on ja varsti on ka sõrmejäljed. Mobiilidega jälgitakse huvipakkuvaid juba ammu (Džohhar Dudajev). Mida veel välja mõeldakse on juba fantaasia vili. Kindel on see, et sellised metallivargused nagu ühes teemas jutuks (või mitmes), kaovad siis kui meist igaühe jala küljes on orjastav rõngas nagu vanbakäiguvangil, mis näitab jälgijale minu asukohta igal ajahetkel. Koertele ju pannakse kiipe naha alla, võidakse sealt innustust saada.
Vat siuksed nurjatud mõtted. Võibolla elu ei keeragi nii süngeks aga praegune areng selles suunas läheb.