13-02-2012, 21:00 PM
Nüüd siis tahaks kirjutada selle traktori esisillast. Sellega on aga eriline lugu....
Nimelt aastakümneid tagasi sai isa Kõpu metsas ära lagunenud metsameeste soojaku omanikuks. Sellel oli traktoriga esisild alt ära tõmmatud. Selle soojaku ehituse juures oli ära kasutatud GAZ AA bussi käiguosa. Kuna sild oli alt ära tulnud,ei tahtnud seda enam keegi. Isa küsis siis Viljandi Metskombinaadi metsapunkti juhataja sm.Jevgeni Kolbergi käest luba see omale võtta. Saigi isa siis selle vaguni omale.
Esisilla jupid leidis isa aga töökoja vanarauahunnikust. Komplekteeris ära ja viis selle metsa. Keevitaja Kruusakink oli selle raamile alla pannud. Töökoja-auto ZIL 131 vedas selle sealt metsast kodu. Koduteel aga juhtus suurem äpardus. Pika vedamise peale jäi tagasilla laager kuivaks ja pooltelg murdus. Isa nägi peale ratta kukkumist,et pooltelje murdunud osa oli nii valge,et nagu oleks ääsipealt võetud! Jälle oli jama. Viimases hädas lohistati seda vagunit lausa kolmel rattal- neljanda asemel lohises sillaots lihtsalt vasta kruusateed...
Sedaviisi kümmekond kilomeetrit.....
Mõni aasta seisis siis vagun Vastemõisa ligidal vanaisa talus. Elasime suviti seal kõik koos. Mäletan,et olin siis kuskil 2-3 aastane..... Tean seda täpselt,kuna isa ostis 1975 aastal uue transistorraadio OKEAN 205.... Isa tuli töölt ja portfellis mängis raadio...... Toredad ajad olid need,sest poisipõnnile kõik uus ja põnev. Välja nägi siis asi selline:
![[Pilt: 20284407ffdbbe_l.jpg]](http://static3.nagi.ee/i/p/811/37/20284407ffdbbe_l.jpg)
Küljepeal oli veel väike eeskoda,kus siis gaasipliit ja väike puuriidake. Samast aknast oli välja toodud ühest aknaruudust plekikorsten. Ahi oli sees. Kes on mind külastanud ja töökoja ahju näinud,siis sellest vagunist ongi too ahi pärit... Sees oli veel taga otsas lai voodi,pink ja veel üks pisem voodi meile koos vennaga.... mahtusime sinna kõik ära.
1979 aastal lasi isa selle GAZ AA tagasilla korda teha. GAZ-AA tagasilla suka otsa keevitati GAZ-51 tagasilla käise jupp koos rummuga.... Vaja oli see vagun Vastemõisast minu praegusesse elukohta tuua. Isa sai töökaaslase Valduri omale appi ja too sama ZIL tõigi vaguni siia ära. Sellest ajast saati seisab vagun ausalt omal kohal....
Jõudis kätte see suur talude taastamise aeg. Vaja oli heinakäru..... Millest teha? No aga vaguni all ju valmis asi olemas........ Ja minusugune hull võttis selle raami koos ratastega vaguni alt ära........
Ei olnud selleks ei kraanat ega suurt midagi vaja. Kätte ta saingi ja ehitasin puust sõrestiku peale. Käru oli vägev. Suviti sai kõvasti heina tehtud.
Järgneb......
Nimelt aastakümneid tagasi sai isa Kõpu metsas ära lagunenud metsameeste soojaku omanikuks. Sellel oli traktoriga esisild alt ära tõmmatud. Selle soojaku ehituse juures oli ära kasutatud GAZ AA bussi käiguosa. Kuna sild oli alt ära tulnud,ei tahtnud seda enam keegi. Isa küsis siis Viljandi Metskombinaadi metsapunkti juhataja sm.Jevgeni Kolbergi käest luba see omale võtta. Saigi isa siis selle vaguni omale.
Esisilla jupid leidis isa aga töökoja vanarauahunnikust. Komplekteeris ära ja viis selle metsa. Keevitaja Kruusakink oli selle raamile alla pannud. Töökoja-auto ZIL 131 vedas selle sealt metsast kodu. Koduteel aga juhtus suurem äpardus. Pika vedamise peale jäi tagasilla laager kuivaks ja pooltelg murdus. Isa nägi peale ratta kukkumist,et pooltelje murdunud osa oli nii valge,et nagu oleks ääsipealt võetud! Jälle oli jama. Viimases hädas lohistati seda vagunit lausa kolmel rattal- neljanda asemel lohises sillaots lihtsalt vasta kruusateed...
Sedaviisi kümmekond kilomeetrit..... Mõni aasta seisis siis vagun Vastemõisa ligidal vanaisa talus. Elasime suviti seal kõik koos. Mäletan,et olin siis kuskil 2-3 aastane..... Tean seda täpselt,kuna isa ostis 1975 aastal uue transistorraadio OKEAN 205.... Isa tuli töölt ja portfellis mängis raadio...... Toredad ajad olid need,sest poisipõnnile kõik uus ja põnev. Välja nägi siis asi selline:
Küljepeal oli veel väike eeskoda,kus siis gaasipliit ja väike puuriidake. Samast aknast oli välja toodud ühest aknaruudust plekikorsten. Ahi oli sees. Kes on mind külastanud ja töökoja ahju näinud,siis sellest vagunist ongi too ahi pärit...
Sees oli veel taga otsas lai voodi,pink ja veel üks pisem voodi meile koos vennaga.... mahtusime sinna kõik ära.1979 aastal lasi isa selle GAZ AA tagasilla korda teha. GAZ-AA tagasilla suka otsa keevitati GAZ-51 tagasilla käise jupp koos rummuga.... Vaja oli see vagun Vastemõisast minu praegusesse elukohta tuua. Isa sai töökaaslase Valduri omale appi ja too sama ZIL tõigi vaguni siia ära. Sellest ajast saati seisab vagun ausalt omal kohal....
Jõudis kätte see suur talude taastamise aeg. Vaja oli heinakäru..... Millest teha? No aga vaguni all ju valmis asi olemas........ Ja minusugune hull võttis selle raami koos ratastega vaguni alt ära........
Ei olnud selleks ei kraanat ega suurt midagi vaja. Kätte ta saingi ja ehitasin puust sõrestiku peale. Käru oli vägev. Suviti sai kõvasti heina tehtud. Järgneb......