28-02-2012, 21:41 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 28-02-2012, 22:16 PM ja muutjaks oli Basilio.)
(28-02-2012, 21:08 PM)nunu Kirjutas: Vastu maad või majaseina viskamiseks sobis komplekt M8 mutrist ja kahest lühikesest poldijupist.Noo, M8 oli ikka poisike! Me pinginaabriga alla M14 poole ei vaadanudki. Ainult koht pidi hea olema. Kivisein lähedal ja võimalus pea pärast viskamist sekundi murdosa jooksul nurga taha tõmmata, sest õnnestunud viske korral tuli kohe vilinal polt...
Tummisem asi oli CO2 balloon, millega vurtsu tehti. Pool päeva pidi tikuväävlit kraapima, et seda täis saada. Püssirohuga tegime ka, aga see ei old nii erk. Väävliga lõi ikka vahel laiali ka, rohuga mitte kunagi. Algul olime pettunud, sest kui puruks ei löönud, siis oli balloon peale pauku kadunud ja üles ei leidnud. Kirusime, et kadus kuhugi rohu sisse ära ja ei viitsinud otsida. Olime enda arust kavalad ja pinginaaber sidus järgmised taburetijala külge, tömp ots all. Oma "tuumakatsetused" tegime nimelt peale koolitunde pinginaabri kuuri taga põllu ääres, kui tema vanemad tööl olid.
Kui pauk ära käis, olid balloonid ikka kadunud. Kaevasime ka naljaviluks paarkümmend cm, aga ei midagi. No lendas mujale, mõni asi. Siis tõstsime tabureti piknikulaua peale nii, et ballooni tömp ots jäi tugevasti vastu lauda. No nüüd jääb ta sinna peale, arvasime. Pärast pauku jõllitasime kaamete nägudega ümmargust auku paksu laua sees ja leidsime ballooni sügavalt-sügavalt maa seest selle alt... Siis alles tuli hirm, et ega me kedagi lolli peaga maha ei lasknud, kui balloonid elurajooni poole lendasid. Arvasime ju, et mis ta tühi lendab, mõned meetrid, aga võis kurinahk ka kilomeetri vabalt lennata! Õnneks oli suund tühermaa, mitte läheduses asuva suurelamu poole. Nii palju meil pea tookord ikka jagas.
Siis jätsime balloonid rahule ja pinginaaber keevitas paksust rauast karbi kokku. Seda täitsime terve päev...
Ümberkaudne rahvas oli juba paugutamisega harjunud, ega pööranud tähelepanu, aga SEE tõi rahva tänavale. Läksime ise ka lollide nägudega sinna ja küsisime naabritelt, mis lahti.
Üldiselt jätsime asja õnneks enne sinnapaika kui kellelegi midagi juhtunud oleks.
Meenutan veel viimast koolieksamit, peale mida läksime jälle sinna armsaksaanud pinginaabri kuuri taha. Pinginaaber oli juba hommikul paku ja kirve valmis pannud. Hekseldasime kirvega eksamivihikuid, tegime nendest lõkke ja huilgasime ning tantsisime selle ümber nagu indiaanlased. Kool oli läbi!!! Nii siiber oli meil koolist!
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.