28-02-2012, 23:30 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 28-02-2012, 23:41 PM ja muutjaks oli martinmannik.)
Eks siin ilmselt seisnebki eelis ülekande "elastsuses" - juht paneb diislile kõige optimaalsemad pöörded peale ja elektrimootorid tulevad siis järele vastavalt takistusele/koormale, mida traktor lükkama peab. (Elektrimootor väänab ühtemoodi hästi kõigil pööretel, ka täiesti nullist, diislil on vaja püsida mingis kasulikus vahemikus.) Selliste ülekannete puhul kasutatakse suure koormusvaruga elektrimootoreid, s.t lühike seismajäämine pinge all mootorit veel läbi ei küpseta, ilmselt on seal ka vastavad kaitsmed peal. Eelisena pole diiselelektrilise ülekande puhul ka nii suurt ohtu diislit välja suretada, ehkki teadupärast kaasneb elektrimootori pidurdamisega ka elektromotoorjõud, mis hakkab omakorda takistama diislit. Nii et päris lõpmatuseni "elastne" see süsteem pole, aga kindlasti palju paindlikum kui mehaanilise siduri puhul ja palju suuremaid koormusi taluv kui hüdrosidur. Lisaks kaob ära kogu käikudega jahmerdamise vaev, mida nii suure masina puhul nagu DET-250 peaks olema ilmselt vähemalt kümmekond.
Eks ideaalis võiks ju kõigil suurematel masinatel olla ülekanne lahendatud niimoodi, aga see pole kindlasti just kõige odavam lahendus (võrreldes klassikalise siduri-käigukastiga). Näiteks liinivedurite puhul on see aga ainuvõimalik lahendus.
Eks ideaalis võiks ju kõigil suurematel masinatel olla ülekanne lahendatud niimoodi, aga see pole kindlasti just kõige odavam lahendus (võrreldes klassikalise siduri-käigukastiga). Näiteks liinivedurite puhul on see aga ainuvõimalik lahendus.