[taavi]

globaalsuse teemasse sissetoomine andis mulle järgneva mõtte: kui asju toodetaks piisava varuga, nagu neid tehti 20 sajandilõpust ettepoole, kui asjad pidid kestma isalt pojale ja nii edasi, siis mis saab siis, kui kõik kohad on asju täis? kui areng ära jätta, siis õige varsti on aeg, kui maailm on täis toodetud ja keegi enam midagi ei taha, sest kõik on olemas õnneks (või ka kahjuks) selline piiripeal tootmine tekitab olukorra, kus asja riknedes enamasti ostetakse uus ja teiste omadustega asi. See arendab ka kasutajat, misläbi areneb ka kogui maailm See on selline filosoofiline lähenemine asjale. Muidugi tulles teemasse, siis energiasäästu kohapealt mida väiksemaks ja kohitsetumaks asjad lähevad, seda vähema ka nad energiat tarbivad. Just tuli mulle e-kiri elfast, kus reklaamitakse uue põlvkonna mikroprotsessorit, mille voolutarve ootel olles on 10 mikroamprit. Pole paha! Kuigi ka mulle ei meeldi säästulampide teema (no kui mõelda säästulambi ökoloogilist jalajälge tema eluea jooksul ning samaväärse hõõglambi oma, siis vist ei ole mitte ühelgi loogiliselt mõtleval inimesel kahtlusi, et säästupirni oma on kordades suurem), on siiski progress see, et mõeldakse välja uusi lahendusi. Arvan, et kui poleks sellist totrat direktiivi tulnud, oleks LED pirnide arendamine veidi väiksem ja seejuures kallim. Aga nüüd saab juba arvestatva valgusjõu, nurga ja spektriga pirni kätte paari euroga (seda küll mitte kohalikust kaubandusest, tuleb varuda aega ja oodata võõralt maalt pakikest), nii et minu arvamus on siiski see, et olenemata totratest kõrvalepõigetest me siiski liigume õiges suunas