[stihl]

Mis puutub vanaauto ülevaatusse üleüldiselt, siis mul pisut teine kogemus kui kaasfoorumlastel...

...Kehtib ju meil rusikareegel, et masin peab vastama oma sünnihetke nõuetele, nende saavutamine ei nõua aga erilist kulu ega pingutust.

või

Õnneks on TÜV teostavad inimesed ka mõistlikumaks läinud ja aru saanud,et pole mõtet nõuda ulmet 1970.a toodetud autolt. Peamine on ikkagi,et vastaks tootja poolt ettenähtud nõuetele, tootmise hetkel...

Arvan siiski, et nõuab pingutust (või raha, et keegi teine pingutaks) ja päris tõsist.

Ja et ulme pole tegelikult üldsegi ulme.....vaid peaks olema must.



Toon paar näidet.
Käisin hiljuti ühe just valmissaanud rongi-projektiga ülevaatusel




- uued piduritorud, uued klotsid, vedrud, uued silindrid, uus peapump, single-line süsteem ümbes ehitatud dual line süsteemiks (tehas pani 79ndal mõlemat), auto ise nuts&bolts taastatud.

Ülevaatuse palusin teostada võimalikult rangelt ning oluliste puuduste puhul kukutada ta nö. läbi.
P.S. Pidurid olid sel autol veel üsna toored: pedaalikäik suur, klotsid trumlitest kaugel, pidurivõim veel ei töötanud (sisselaske "liblikas" klapp oli järeltellimuses) ning võimalik, et pidurisüsteemis ka pisut veel õhku ...kuigi, jah, kõvasti vajutades seisma ta jäi, isegi nelja ratta blokeering oli võimalik.

Spetsid vaatasid auto luubiga üle:
Piduristendi tulemus, muideks, vastas täna kehtivatele nõuetele.
Tuled viled korras.
Viriseti ühe taga parema vedrukammitsa tuhmi heli pärast (nad koputavad need läbi mingi spets haamrikesega) ning peaaegu oleks korduva saanud, sest roolikarbi hoob oli kinnitatud kroonmutriga, millele olin unustanud panna splindi. (õnneks leidsin selle siva kõrvalt töökojast, ning see sai kohapeal korda)
Tulede kõrgusregulli eest maksin kah juurde.

Mis point: pidurid, mis ei olnud tehasenõuetele vastavad, said ometigi ok.
Auto läbis ülevaatuse. Antud ülevaatuspunkt on väga professionaalne ning igasugune susserdamine on seal välistatud.

(kui nüüd mõni tark taipab küsida, et miks ma üldse sellisega ülevaatusele läksin, siis vastus on, et enne uute trummelklotside paika regullimist on vaja neil otsad neid nö. sisse sõita; muidu jäädki neid iga 1km tagant peale keerama)

Tänaseks, loomulikult, pidurid ülihead, võim töötab, ning äkkpidurdusel on kõrvaltistujal üsna raske end mitte esiklaasi kukutada, kuna turvavööd puuduvad. (ei peagi olema). Piduripedaali vabakäik nullilähedane.
Auto stops like hell.




Teine näide ülivanade tehnonõuete kohta:

1938nda aasta inglise autoajakirja The Motor jaanuarinumbrist loeme, et sama aasta MB keskklassi sedaanide (ntx. W143, tühimass 1,5t ümber) lühim pidurdusteekond asfaldil on tehase andmetel 38 jalga, pidurdades kiiruselt 30 miili/h ja vajutades pedaali jõuga 85Lbs, (millega saab vabalt hakkama ka keskmine naisterahvas, kellele 100Lbs-i vajutamine ei ole probleem)


See on VÄGA hea tulemus. Tänapäeva nõuded sama raskele s.autole on umbes 43 jalga (võimidagitaolist), mida mõõdavad/nõuavad ka ülevaatuspunktid...
Ei maksa unustada, et W143-el oli single line ilma võimuta süsteem, 4 trumlit, 6 silindrit ning 6 tolli laiad rehvid (see on umbes 155/85R16 tänapäeva mõistes). Hea küll, need trumlid olid üsna suured....

Väidan, et 70nda aasta auto pidurdabki täpselt samamoodi kui 2012a oma, kui massid on ühesugused, mõlemad ideaalses korras ja tehaserehvid all.
Ükspäev sain proovida 1970nda aasta Ladat, mille originaalläbisõit oli vist 18000km-i ning mida oli kõik see aeg sisuliselt toas hoitud ning korrapäraselt ka hooldatud.
Pidur ei jäänud sugugi maha 2011a Focuse omast.


Ehk mida järeldada?

Seda, et piduritele on kogu aeg karmid nõuded olnud (see ongi see ulme!) ja vanad autod pidurdasid sama moodi nagu tänapäevasedki.
Kui kellelgi see nii ei toimi, siis on süsteemis midagi mäda.
Ulmet nõuda on tegelt ok.


AGA, et neid niimoodi pidurdama saada, peab ikka väga palju rohkem vaeva nägema, kui tänapäevastega; klotsid ülitäpselt regullima jne.
Selle LR-iga jamasin vahelduva eduga umbes nädal aega, et teda heaks saada, kuigi ulmenõuetele ta juba vastas...
Lisaks nõuab tehas klotside järelregulli vist iga 5000 miili tagant, kuna automaatregulaatorid puuduvad, mis on ka loogiline, sest klots kulub ju nö. eest ära ja pedaali käik suureneb pidevalt.
Ehk siis ka heas konditsioonis hoidmine on paras piin.


Jah, tõsi, üks asi on vanadel viletsam, kui tänapäevastel - heitgaasid.
Aga neid enam uunikumidel anyway ei mõõdeta.




Aga endiselt olen nõus vanadele ülevaatuse kaotamisega, sest

- keegi ei viitsi nendega üle 5000km aastas sõita (ja oluliselt nad seega juurde ei lagune)
- kui sul tuled ei põle, võtab esimene patrull su rajalt maha ja küsib nagunii, et mis värk on......ja pead selle asja kohe korda tegema.
- pidurid ja roolivärk on nagunii elementaarne asi, et sellest pole mõtet rääkidagi. Pealegi, nagu ma eelmisel korral vihjasin, maksavad kuni 1960 autod juba olulist raha ning iga omanik üritab oma vara nagunii maksimaalselt hoida.
Et lihtsalt mitte puusse sõita. Miks ta muidu sellesse autosse investeeris...

- rehvide koha pealt on anyway halvasti - enamus paneb ju üle 5a vanuste rehvidega ringi ja seda ei kontrolli täna ka ülevaatus. Teatavasti muutub üle 5a vanune rehv kõvaks ning märjal asfaldil pole pidamist enam ollagi...
(või äkki tahab keegi vaielda teemal, kumb rehv peab märjal teel paremini, kas eelmise aasta Continental jäägiga 4mm või 20 aastat riiulis seisnud "tuttuus" rehv (krt, mustrit ju kõvasti)...?)