[Basilio]

Veel küsimus- koolipoisina sai käidud ujumiskohti sõjanodist ja klaasikildudest puhastamas. Gaasimask pähe, mitu v.voolikut järjestikku+ ujuk. Kas olin mina nii mannetu mees, aga üle kahe meetri sügaval ei õnnestu enam sisse hingata. Võtsid ülalpool kursi ja siis põhjas tegutsesid kuni hinge oli.

Sukeldumiskoolituse läbinuna võin siinkohal pisut targutada.
Sukeldudes hakkab vesi kehale k. a. rinnakorvile suruma, mida sügavamal seda rohkem. Seega on normaalrõhul kättesaadavat õhku järjest raskem hingata. Selleks on sukeldujal suruõhk kaasas või lüüakse kompressoriga voolikusse.
Tegelikult tuleb üks teine piir ette palju varem - toru ja kopsumahu suhe. Inimese kopsumaht on heal juhul 4L. Sisse-välja käib normaalsel juhul umbes 1L, kõvasti ahmides kuni 2,5L. Kui nüüd toru on nii pikk, et tema maht ongi 1L või rohkem, siis värsket õhku enam ei saa, liigutad vaid sedasama edasi-tagasi ja hakkad lämbuma. Kuna inimene tarvitab sissehingatud õhus sisalduvast hapnikust ära 1/4, siis kohe ei lämbu. Mõned korrad jõuab ikka ahmida, siis on aamen. Sellepärast on snorklid nii lühikesed tehtud kui võimalik. Peenemaks ei saa ka toru eriti teha, siis ei jõua õhku piisaval hulgal sisse kiskuda. Jämedam on lahedam, aga maht on suur, õhk ei vahetu. Nii on snorklitel kõigil ühesugune optimaalne jämedus ja pikkus. Kallimatel on all väljahingamiseks klapp, aga see hakkab tööle vaid järsul väljapuhumisel, kui torusse on vett sattunud.
Lisalugemist: http://miksike.ee/docs/elehed/4klass/5en.../9miks.htm
Gaasimaskivoolik on aga vist ka liiga pehme, veesurve surub selle lisaks ka veel kokku.