23-06-2012, 22:37 PM
Togliati tehases olen autosid valmistanud, ja valmistasingi "superluxe", 2106. Seda 1984 aasta suvel. Peale minu nokitses seal musttuhat väikest vietnamlast, praktikante Usbekist, Kirgiisiast ja teistest suure kodumaa paikadest. Vahel oli näha ka nõukogude armee vormi kandvaid soldateid.
Ei viitsi mina siin kirjeldada mis ja kuidas, leian, et täitsin oma kohuse nõukogude rahva ees nende sõiduautovajaduse rahuldamiseks.
Tavalisel liinitöölisel polnud üldjuhul mingit aimu kuhu ja kellele ta hoole ning armastusega autot koostab. Aga teatud spetsiifilised sõlmed ja detailid ei sattunud autode külge mitte päris suvaliselt. Nimelt oli teatud autodel näiteks rool täiseti valel pool. Õnneks küll mitte 06-tel. Aga kõrvalliinil rabelenud hiiumaa poisil Heinsool avanes küll vahel halva üllatusena peadpidi nn juhiukse august sisse ronides pilt tühjast kohast, kohast, kus pidi roolisammas läbi põranda tulema. Kuni segane aju olukorra fikseeris, kuni ta autost välja ronis, suruõhu kruvikeeraja koos voolikuga järgi lohisemas, kuni ümber liinil liikuva auto koperdas ja teiselt poolt uksest jõudis nina sisse pista, selle aja peale oli juba järgmine venelane või vietnamlane esiistme ja jop..matiga tal kukil ja teha polnud muud, kui autole head teed soovida ja mõtiskleda, kas järgmisel autol on rool "õigel" või "valel" pool. Samuti oli neil vale poole rooliga 05-tel põrandavaiba asemel kummimatt. Oma toodangu 06-ga seoses oli üks huvitav juhtum, ühe tumepunase superluxiga kõndis kaasas väike ülikonnastatud ja lipsustatud seltsimeeste seltskond, valvsalt auto kujunemist jälgides. Kusagilt kõrvalt toodi eraldi punane põhjavaip. Mis "extrad" sinna veel paigaldati, seda ma muidugi ei tea.
Ka mootorid, käigukastid ja tagasillad ei läinud külge päris suvaliselt vaid ikkagi mingi plaani järgi. Samas igasugused 063 ja 0713 või mis nad iganes polnud tekkisid vist ka seetõttu, et kerele pandi selline mootor, mida parasjagu võtta oli. Noh ja nii me neid seal tegime, tollal oli 3 liini - 06, 05/07/04 ja 013/02 või midagi sellist. Nivade lühike konveier oli eraldi. Peakonveierid olid vist??? mingi 3 km pikad...ei mäleta täpselt. Konveier liigub pidevalt, kui sa oma operatsiooni tehtud ei jõudnud, siis jäi see lihtsalt tegemata, nii see koostekvaliteet tuli. Tehasesse tulles pandi mind ja teisi kohe liinile, mind õpetas välja üks vietnamlane Kim, tore ja lahke poiss, puhkepausiks tõi mulle riisipiruka. Näitas ette ja ega ma täpselt mäletagi, teine päev olin vist juba üksi. Esines probleeme, korra läks suruõhu kruvikas rikki, vahel kippusid kruvid jms materjal otsa saama, kruvika ristotsikud "läksid nüriks" ja ei tahtnud enam kruve keerata. Vahel käisid OTK kontrolli inimesed ja kontrolliseid vahetult sooritatud operatsiooni kvaliteeti, neid seltsimehi töörahvas ei sallinud. Ka naaberliini hiidlane sai vist 2 matsu trahvi, mis võeti palgast maha. Ega hiljem enam pisiasju kontrollida polnud võimalik, ega keegi autot enam lahti ei hakanud lammutama. Enne praktika lõppu hakkas mul juba töö minema aga siis tulid meile vahetuseks usbeki tööstuskooli poisid, katsusin ka mulle antud õpilast juhendada, siis tegid nemad kuu või paar neid autosid ja pärast seda läksid kodumaale puuvilla koristama ja pärast seda natukeseks kooli õppima ka.
Ei viitsi mina siin kirjeldada mis ja kuidas, leian, et täitsin oma kohuse nõukogude rahva ees nende sõiduautovajaduse rahuldamiseks.
Tavalisel liinitöölisel polnud üldjuhul mingit aimu kuhu ja kellele ta hoole ning armastusega autot koostab. Aga teatud spetsiifilised sõlmed ja detailid ei sattunud autode külge mitte päris suvaliselt. Nimelt oli teatud autodel näiteks rool täiseti valel pool. Õnneks küll mitte 06-tel. Aga kõrvalliinil rabelenud hiiumaa poisil Heinsool avanes küll vahel halva üllatusena peadpidi nn juhiukse august sisse ronides pilt tühjast kohast, kohast, kus pidi roolisammas läbi põranda tulema. Kuni segane aju olukorra fikseeris, kuni ta autost välja ronis, suruõhu kruvikeeraja koos voolikuga järgi lohisemas, kuni ümber liinil liikuva auto koperdas ja teiselt poolt uksest jõudis nina sisse pista, selle aja peale oli juba järgmine venelane või vietnamlane esiistme ja jop..matiga tal kukil ja teha polnud muud, kui autole head teed soovida ja mõtiskleda, kas järgmisel autol on rool "õigel" või "valel" pool. Samuti oli neil vale poole rooliga 05-tel põrandavaiba asemel kummimatt. Oma toodangu 06-ga seoses oli üks huvitav juhtum, ühe tumepunase superluxiga kõndis kaasas väike ülikonnastatud ja lipsustatud seltsimeeste seltskond, valvsalt auto kujunemist jälgides. Kusagilt kõrvalt toodi eraldi punane põhjavaip. Mis "extrad" sinna veel paigaldati, seda ma muidugi ei tea.
Ka mootorid, käigukastid ja tagasillad ei läinud külge päris suvaliselt vaid ikkagi mingi plaani järgi. Samas igasugused 063 ja 0713 või mis nad iganes polnud tekkisid vist ka seetõttu, et kerele pandi selline mootor, mida parasjagu võtta oli. Noh ja nii me neid seal tegime, tollal oli 3 liini - 06, 05/07/04 ja 013/02 või midagi sellist. Nivade lühike konveier oli eraldi. Peakonveierid olid vist??? mingi 3 km pikad...ei mäleta täpselt. Konveier liigub pidevalt, kui sa oma operatsiooni tehtud ei jõudnud, siis jäi see lihtsalt tegemata, nii see koostekvaliteet tuli. Tehasesse tulles pandi mind ja teisi kohe liinile, mind õpetas välja üks vietnamlane Kim, tore ja lahke poiss, puhkepausiks tõi mulle riisipiruka. Näitas ette ja ega ma täpselt mäletagi, teine päev olin vist juba üksi. Esines probleeme, korra läks suruõhu kruvikas rikki, vahel kippusid kruvid jms materjal otsa saama, kruvika ristotsikud "läksid nüriks" ja ei tahtnud enam kruve keerata. Vahel käisid OTK kontrolli inimesed ja kontrolliseid vahetult sooritatud operatsiooni kvaliteeti, neid seltsimehi töörahvas ei sallinud. Ka naaberliini hiidlane sai vist 2 matsu trahvi, mis võeti palgast maha. Ega hiljem enam pisiasju kontrollida polnud võimalik, ega keegi autot enam lahti ei hakanud lammutama. Enne praktika lõppu hakkas mul juba töö minema aga siis tulid meile vahetuseks usbeki tööstuskooli poisid, katsusin ka mulle antud õpilast juhendada, siis tegid nemad kuu või paar neid autosid ja pärast seda läksid kodumaale puuvilla koristama ja pärast seda natukeseks kooli õppima ka.