24-06-2012, 17:51 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 24-06-2012, 17:54 PM ja muutjaks oli Mister X.)
Huvitavad seigad. Kui järgnev teema suunamine pole väga meelevaldne, siis uuriks praktikutelt kogemusi Mossede koostekvaliteedi kohta, mida saadi selle margi erinevate mudelite-isendite ekspluateerimisest.
Siinkirjutaja käes on Roman Bertelovi ja Vello Kitse 1978. aastal ilmutatud "mossepiibel" pealkirjaga "Sõiduautod Moskvitš", mille järgi garanteeris tehas auto ja tema kõigi (ka teistes tehastes valmistatud) detailide, agregaatide ja mehhanismide korrasoleku ning häireteta töö ühe aasta kestel auto ostukuupäevast arvates, tingimusel, et auto läbisõit ei ületa 20 000 km. Eraldi vastutust omas Ufa Mootoritehas, mis tootis jõuseadmeid nagu mootor, sidur ja käigukast. Kuulduste järgi olid Mossede kõige suuremad kvaliteediprobleemid just Ufa toodangus - uue auto puhul polnud haruldane, kui sidur andis otsad mõnesaja kilomeetri läbimise järel.
Teisalt toimus sõiduautode Moskvitš tootmine kahes erinevas tehases. AZLK (Автомобильный завод имени Ленинского Комсомола, 1930-1968 МЗМА ehk Московский завод малолитражных автомобилей) ja alates 1967. aastast Iževskis. Kui siiani on mossemeeste juttudest jäänud mulje, et Moskva toodang jäi NSVL lõpuni enam-vähem normaalseks (ajastu, olud), siis kõige rohkem praaki tehti Iževskis. 80. lõpu ja 90. alguse moderniseeritud 412-d olevat eriliselt nadi koostekvaliteediga - tihenditeta uksed jne. Mõned uuemad Vene veebilehed aga kirjutavad, et vaatamata praktiliselt puudunud arendustööle oli veel 70. a-del IŽ-ide koostekvaliteedi keskmine tase kõrgem kui AZLK mudelite oma (mõne väitel isegi kõrgem kui Volga Autotehasel). Põhjusena esitatakse asjaolu, et tehas kuulus kõrgendatud nõudlikkusega militaarsfääri, mida tollal kureeris NL marssalist kaitseminister Ustinov.
Postituse lõpetuseks üks nostalgiline dokfilm "Вперёд, Москвич!" (1986): http://www.youtube.com/watch?v=fvmcOzvMULQ Mosseklubi foorumist varem läbi jooksnud, ent siin vist viitamata. Teemaks AZLK tehase hetkeseis ning lähitulevik perestroika ja glasnosti ajastu valguses. Tuleb tunnistada, et vaatamata stagnatsiooni kriisile kogu riigis oli AZLK tehas siiski insenerimõtet väärtustav korporatsioon.
Siinkirjutaja käes on Roman Bertelovi ja Vello Kitse 1978. aastal ilmutatud "mossepiibel" pealkirjaga "Sõiduautod Moskvitš", mille järgi garanteeris tehas auto ja tema kõigi (ka teistes tehastes valmistatud) detailide, agregaatide ja mehhanismide korrasoleku ning häireteta töö ühe aasta kestel auto ostukuupäevast arvates, tingimusel, et auto läbisõit ei ületa 20 000 km. Eraldi vastutust omas Ufa Mootoritehas, mis tootis jõuseadmeid nagu mootor, sidur ja käigukast. Kuulduste järgi olid Mossede kõige suuremad kvaliteediprobleemid just Ufa toodangus - uue auto puhul polnud haruldane, kui sidur andis otsad mõnesaja kilomeetri läbimise järel.
Teisalt toimus sõiduautode Moskvitš tootmine kahes erinevas tehases. AZLK (Автомобильный завод имени Ленинского Комсомола, 1930-1968 МЗМА ehk Московский завод малолитражных автомобилей) ja alates 1967. aastast Iževskis. Kui siiani on mossemeeste juttudest jäänud mulje, et Moskva toodang jäi NSVL lõpuni enam-vähem normaalseks (ajastu, olud), siis kõige rohkem praaki tehti Iževskis. 80. lõpu ja 90. alguse moderniseeritud 412-d olevat eriliselt nadi koostekvaliteediga - tihenditeta uksed jne. Mõned uuemad Vene veebilehed aga kirjutavad, et vaatamata praktiliselt puudunud arendustööle oli veel 70. a-del IŽ-ide koostekvaliteedi keskmine tase kõrgem kui AZLK mudelite oma (mõne väitel isegi kõrgem kui Volga Autotehasel). Põhjusena esitatakse asjaolu, et tehas kuulus kõrgendatud nõudlikkusega militaarsfääri, mida tollal kureeris NL marssalist kaitseminister Ustinov.
Postituse lõpetuseks üks nostalgiline dokfilm "Вперёд, Москвич!" (1986): http://www.youtube.com/watch?v=fvmcOzvMULQ Mosseklubi foorumist varem läbi jooksnud, ent siin vist viitamata. Teemaks AZLK tehase hetkeseis ning lähitulevik perestroika ja glasnosti ajastu valguses. Tuleb tunnistada, et vaatamata stagnatsiooni kriisile kogu riigis oli AZLK tehas siiski insenerimõtet väärtustav korporatsioon.