01-07-2012, 12:00 PM
Kui jutt juba värvi peale läks, siis omaaegne ajakirjandus püüdis tugevalt summutada kuuldusi, et VAZi tehas kasutab palju importvärve. Sellised avaldused olid muidugi kõnekad: tõestama ja õigustama hakatakse ikka siis, kui ennast kindlalt ei tunta.
Minu poolt kirjeldatud 73 a kopikal oli peal kaks kihti krunti: valge ja roosakaslilla, midagi sirelilaadset. Auto sai muidugi igal aastal korralikku möksitamist kõikvõimalike mikstuuridega, aga samas sõitis ka talvel. Läbivat roostet oli ikka väga vähe, mingit tõsisemat kereremonti (plekivahetust) auto oma 26 a eluea jooksul ei näinudki. Kannataks isegi võrdlust samas vanuses Audiga
Kunagi Põlvas Vene autode lammutuses sai imetletud kahte VAZi keret: üks aastast 74, teine 82. Uuemal autol oli põhja asemel vaid suur auk, vanem kere oli alt kaetud ühtlase pinnaroostega. Teadaolevalt viibisid itaallased tehases kohal kuni 74nda aastani, eks tolle ajani püüti paremat kvaliteeti hoida ja ilmselt polnud ka värvid kodumaised.
Aga VAZi mootorite suhtes on mul küll mõningaid küsimusi. Palu/Aleksiuse raamat "Sõiduautod" annab kapitaalieelseks läbisõidunormiks 100000km, märkusega, et tegelikult sõidetakse poolteist korda kauem. Samas siit eespoolt loeb ikka müstilisi numbreid 300...500...jne tuhat. Minu kirjeldatud masinal hakkas odomeeter lõppu jõudma (kellaplokk praegugi riiulis alles). Kelleltki pole enam küsida, aga arvestades, et eelmine omanik sõitis autoga kodust maksimaalselt 50 km raadiuses, kasutas sageli hoopis võrri/mopeedi/mootorratast, hiljem ka ametiautot, tuleb arvata, et läbisõit jäi veidi alla 200 tuhande. Kui odomeetril oli 60000 (oletuslikult siis 160000) vahetati nukkvõll ja kett. Samal ajal oli mootor juba nii hõre, et auto üle 120 km/h välja ei võtnud. Vähehaaval jäi tippkiirus järjest väiksemaks: 115...110...100...90... Mootor oli nii hõre, et õlivalamise augu otsa sikutatud kondoomi oleks efektselt saanud täis puhuda.
Milles asi? Kas sõidustiilis? Neljas käik sisse 50., mõnikord isegi 40. pealt, maksimaalne kiirus 70, pidevad lühikesed otsad. Et kolvirõngad jäid sellise sõidustiili tõttu kinni? Või oli mootor juba sünnipäraselt õnnetu?
Samas sugulasel 79 a 2106 ("päris" 06, 1600 cm3 mootoriga). Mõni aasta tagasi sai 200 tuhat täis, mootor nurrub nagu midagi, minek on hea. Ust avades lööb ninna mõnus "lapsepõlvelõhn". Kerele on hakanud roostet tulema, aga muudest märkimist väärivatest asjadest on vahetatud nukkvõll, tagasilla reduktor (ilmselt võimsa mootori jaoks veidi aladimensioneeritud) ja klaasipühkija mootor...
Minu poolt kirjeldatud 73 a kopikal oli peal kaks kihti krunti: valge ja roosakaslilla, midagi sirelilaadset. Auto sai muidugi igal aastal korralikku möksitamist kõikvõimalike mikstuuridega, aga samas sõitis ka talvel. Läbivat roostet oli ikka väga vähe, mingit tõsisemat kereremonti (plekivahetust) auto oma 26 a eluea jooksul ei näinudki. Kannataks isegi võrdlust samas vanuses Audiga
Kunagi Põlvas Vene autode lammutuses sai imetletud kahte VAZi keret: üks aastast 74, teine 82. Uuemal autol oli põhja asemel vaid suur auk, vanem kere oli alt kaetud ühtlase pinnaroostega. Teadaolevalt viibisid itaallased tehases kohal kuni 74nda aastani, eks tolle ajani püüti paremat kvaliteeti hoida ja ilmselt polnud ka värvid kodumaised.
Aga VAZi mootorite suhtes on mul küll mõningaid küsimusi. Palu/Aleksiuse raamat "Sõiduautod" annab kapitaalieelseks läbisõidunormiks 100000km, märkusega, et tegelikult sõidetakse poolteist korda kauem. Samas siit eespoolt loeb ikka müstilisi numbreid 300...500...jne tuhat. Minu kirjeldatud masinal hakkas odomeeter lõppu jõudma (kellaplokk praegugi riiulis alles). Kelleltki pole enam küsida, aga arvestades, et eelmine omanik sõitis autoga kodust maksimaalselt 50 km raadiuses, kasutas sageli hoopis võrri/mopeedi/mootorratast, hiljem ka ametiautot, tuleb arvata, et läbisõit jäi veidi alla 200 tuhande. Kui odomeetril oli 60000 (oletuslikult siis 160000) vahetati nukkvõll ja kett. Samal ajal oli mootor juba nii hõre, et auto üle 120 km/h välja ei võtnud. Vähehaaval jäi tippkiirus järjest väiksemaks: 115...110...100...90... Mootor oli nii hõre, et õlivalamise augu otsa sikutatud kondoomi oleks efektselt saanud täis puhuda.
Milles asi? Kas sõidustiilis? Neljas käik sisse 50., mõnikord isegi 40. pealt, maksimaalne kiirus 70, pidevad lühikesed otsad. Et kolvirõngad jäid sellise sõidustiili tõttu kinni? Või oli mootor juba sünnipäraselt õnnetu?
Samas sugulasel 79 a 2106 ("päris" 06, 1600 cm3 mootoriga). Mõni aasta tagasi sai 200 tuhat täis, mootor nurrub nagu midagi, minek on hea. Ust avades lööb ninna mõnus "lapsepõlvelõhn". Kerele on hakanud roostet tulema, aga muudest märkimist väärivatest asjadest on vahetatud nukkvõll, tagasilla reduktor (ilmselt võimsa mootori jaoks veidi aladimensioneeritud) ja klaasipühkija mootor...