18-07-2012, 11:13 AM
Lugu sellest kuidas maaparandajad objektil tivoli organiseerisid.
Algas kõik muidugi sellest, et üks K-701 langes rivist välja, kuna astus omale rehvi sisse võõrkeha, tänu millele rõhud nii sees kui väljaspool rehvi seinu võrdsed olid. Ise teate, see rehv oli samast kaalukategooriast , mis väiksemat sorti sõiduauto.Sellepärast paisati lahingutandrile EPT sonderkomando oma kõikvõimalike abivahenditega, ning otse loomulikult uue rehviga. Erirühma väljasõidu tee äärde jäi aga puht juhuslikult üks pood, kus puht juhuslikult peale vorsti ja leiva oli müügil ka alkohol. No ja et lõuna ajal mitte nälga surra, võeti poest toidupoolist kaasa ja viimase alla loputamiseks mõned viinad. Nüüd, olles varustatud kõige vajaminevaga, jäi üle veel traktor üles leida.
Olles kohale jõudnud, oldi väga rahul avanenud pildiga. Wunderbar. Traktor oli veetud soopealt ära mäe otsa, kännuhunniku kõrvale, kust avanes maaliline vaade üle kalli Nõukogude Kodumaa.
Kääriti käised ülesse ja asuti tööle kallale. Alustuseks muidugi väike võileib ja paar lonksu tulivett ning töö läks käima nagu laevaköögis. Vahelduva eduga keerati mutreid ja manustati puht juhuslikult kaasavõetud alkoholi, kuni töö valmis sai.
Asjaga ühelepoole saanud, tekkis järsku probleem, et kuhu vana rehv panna.Aga leiti lahendus. Üks kloun hakkas rääkima, et selliseid rehve kasutatakse kosmonautide ettevalmistus keskuses güroskoobi asendajana.??? Tekkis kohe elav huvi asja vastu. Kloun vahutab edasi; et kosmonaut pannakse rehvi sisse ja lükatakse mäest alla. Efekt pidi sama olema, mis päris kosmoselaevas. Kaaluta olek ja puha. Otsustati läbi viia inimkatse, inspireerituna tähelinna tegemistest. Leiti ka vastav kandidaat, julge mees, kelle kanditatuur ühehäälselt kinnitati.
Eksperiment võis alata. Tulevane kosmonaut oma pehmetel jalgadel ronis katseseadmesse ja jäi starti ootama. Ühiste jõupingutuste saatel suudeti anda rehvile piisav algkiirus, nii et see suutis iseseisvalt veereda. Algus oli vähetõotav, kuid tasapisi võttis rehv tuure ja kiirus aina kasvas. Üllatusest jäid isehakanud kosmoseinseneridel suud ka lahti kui nad seda pilti nägid millega see rehv hakkama sai. Ärge unustage, et seal sees oli ka tulevane kosmonaut. Hüpped mida katseseade sooritas, olid pikkusesse oma 10-15 meetrit ja kõrgusesse oma 6-8 meetrit. Kogu teekonna pikkuseks olla olnud mingi 300 meetrit. Kuna hirmul on suured silmad, siis ma arvan , et neid katsetulemusi võib vähendada poolevõrra. Ja ka siis on väärtused aukartust äratavad. Kui lõpuks rehv peatus, ei olnud mingit liikumist seespool märgata. Esimene mõte oli kohe, nõrk, ei pidanud vastu katsele. Aga kui katsemeeskond lähemale jõudis hakkas güroskoobist kostma vandumist, mis kogus aina tuure ja mille detsibellid lõpuks ei andnud teps alla kosmoselaeva stardil tekkivale mürale. Hiljem, kui maapeale oli saabunud uuesti rahuaeg ei tohtinud selle katselenduri kuuldeulatuses poole sõnaga ka mainida sõnu, mis meenutasid kosmost või siis lendamist. Ta pidas millegipärast neid tema isiku vastu suunatud solvanguteks.
Algas kõik muidugi sellest, et üks K-701 langes rivist välja, kuna astus omale rehvi sisse võõrkeha, tänu millele rõhud nii sees kui väljaspool rehvi seinu võrdsed olid. Ise teate, see rehv oli samast kaalukategooriast , mis väiksemat sorti sõiduauto.Sellepärast paisati lahingutandrile EPT sonderkomando oma kõikvõimalike abivahenditega, ning otse loomulikult uue rehviga. Erirühma väljasõidu tee äärde jäi aga puht juhuslikult üks pood, kus puht juhuslikult peale vorsti ja leiva oli müügil ka alkohol. No ja et lõuna ajal mitte nälga surra, võeti poest toidupoolist kaasa ja viimase alla loputamiseks mõned viinad. Nüüd, olles varustatud kõige vajaminevaga, jäi üle veel traktor üles leida.
Olles kohale jõudnud, oldi väga rahul avanenud pildiga. Wunderbar. Traktor oli veetud soopealt ära mäe otsa, kännuhunniku kõrvale, kust avanes maaliline vaade üle kalli Nõukogude Kodumaa.
Kääriti käised ülesse ja asuti tööle kallale. Alustuseks muidugi väike võileib ja paar lonksu tulivett ning töö läks käima nagu laevaköögis. Vahelduva eduga keerati mutreid ja manustati puht juhuslikult kaasavõetud alkoholi, kuni töö valmis sai.
Asjaga ühelepoole saanud, tekkis järsku probleem, et kuhu vana rehv panna.Aga leiti lahendus. Üks kloun hakkas rääkima, et selliseid rehve kasutatakse kosmonautide ettevalmistus keskuses güroskoobi asendajana.??? Tekkis kohe elav huvi asja vastu. Kloun vahutab edasi; et kosmonaut pannakse rehvi sisse ja lükatakse mäest alla. Efekt pidi sama olema, mis päris kosmoselaevas. Kaaluta olek ja puha. Otsustati läbi viia inimkatse, inspireerituna tähelinna tegemistest. Leiti ka vastav kandidaat, julge mees, kelle kanditatuur ühehäälselt kinnitati.
Eksperiment võis alata. Tulevane kosmonaut oma pehmetel jalgadel ronis katseseadmesse ja jäi starti ootama. Ühiste jõupingutuste saatel suudeti anda rehvile piisav algkiirus, nii et see suutis iseseisvalt veereda. Algus oli vähetõotav, kuid tasapisi võttis rehv tuure ja kiirus aina kasvas. Üllatusest jäid isehakanud kosmoseinseneridel suud ka lahti kui nad seda pilti nägid millega see rehv hakkama sai. Ärge unustage, et seal sees oli ka tulevane kosmonaut. Hüpped mida katseseade sooritas, olid pikkusesse oma 10-15 meetrit ja kõrgusesse oma 6-8 meetrit. Kogu teekonna pikkuseks olla olnud mingi 300 meetrit. Kuna hirmul on suured silmad, siis ma arvan , et neid katsetulemusi võib vähendada poolevõrra. Ja ka siis on väärtused aukartust äratavad. Kui lõpuks rehv peatus, ei olnud mingit liikumist seespool märgata. Esimene mõte oli kohe, nõrk, ei pidanud vastu katsele. Aga kui katsemeeskond lähemale jõudis hakkas güroskoobist kostma vandumist, mis kogus aina tuure ja mille detsibellid lõpuks ei andnud teps alla kosmoselaeva stardil tekkivale mürale. Hiljem, kui maapeale oli saabunud uuesti rahuaeg ei tohtinud selle katselenduri kuuldeulatuses poole sõnaga ka mainida sõnu, mis meenutasid kosmost või siis lendamist. Ta pidas millegipärast neid tema isiku vastu suunatud solvanguteks.