[kass]

Kummardus korraldajatele! Füüsiliselt kõige väsitavam vanatehnikaüritus seniajani, kahtlemata!

Ehh-eh-heee! eesti esimene, kõige väsitavam vanatehnikaüritus!
Eks ta jah oli rohkem jõukohane sitketele vanainimestele ja noortele kogenematutele.
http://i47.tinypic.com/y1g29.jpg
Ise sõitsin lõdvalt vasaku käega trassi läbi, pidevalt jäi kaassõitjaid jalgu, üks pilt neist ka.
http://i46.tinypic.com/34tabuw.jpg

Kõige halvemini oli korraldatud Türi - Väätsa etapp! Esiteks muidugi kurikuulsad Väätsa mäed! Kas tõesti ei saanud siis Väätsa Agrost buldooserit tellida, et oleks rada veidi tasasemaks lükanud. Siis lisaks jäine, kontidest läbitungiv (kuna liha mul eriti pole) jäine vastutuul koos seenevihmaga. Selle retke algetapi raskust kurtis hiljem isegi Otepää meeskonna esindaja, kuigi nemad teatavasti treenivad ja võistlevad just kõrgmäestiku tingimustes. Aga raskused raskusteks - jõud, kogemused ja õige taktikavalik ning ülekanne 3 : 1-le võimaldasid mul siiski esimese mäevahefiniši napilt-napilt võita! Teisel raskel tõusul seda triumfi mul enam korrata ei õnnestunud, nimelt olin alt läinud kummivalikuga, sadav seenevihm, lehmasõnnikuga kaetud tõusunõlv ning raske vastutuskoorem oma meeskonna liidrina ja vale passimistaktika - kõik need olulised pisiasjad jätsid mind esimese etapi finišis Väätsas oma meeskonnaga viimasteks. Nii et sain maitsta nii võidurõõmu kui kaotusekibedust, herilasemürgist rääkimata.... Peale Väätsat läks aga juba tõusvas joones, sain hingamise korda, kummid soojaks sõidetud ning rada oli edaspidi juba kuiv, meeskond kukkus küll välja aga ise suutsin oma peenikeste kõverate jalakestega siputades siiski lõpuni sõita. Ilmselt olimegi türi meesveteranidega (Sorge, maratooner isand Männik ja mina) kõige pikema trassi läbijad, st kodust koduni! On ikka kõvad mehed need türalased!