[aavu]

Üldisel on buss pealt kulla karvaline, seest siiru viiruline

Raadio originaalsuses kahtlen, ei näe võimendi juhtimise pulti raadio all, samuti on võimendi enda kohal mingi manomeeter. Võimendist eespool peaks olema painduv vars mikrofoni jaoks. Põrandal pole mägipiduri nuppu. Roolisambal on vanema mudeli põsed, kuhu kinnitusid need väljatõmmatavad lülitid. Taga mootorikatte all on juhtmete segadus ja voolikuid on ka ringi tehtud. Hea asi on, et termostaat on alles, neid visati tavaliselt ära ja pandi kraan asemele. Ah-jaa esiukse kohal polnud valjuhääldit, see on lisatud. No kõike ei jõuagi üles lugeda, eks te ise teate ka mis ja kuidas. Juhi poolse peegli juures käis antenn. Selle konna asemel on miski kühm, räästas käis antennitugi. Tavaliselt pandi antenn esiklaasi keskele, et pesumajas ära ei lõhuks. Kui tagavedrud ära surid, pandi tagumiste otste alla lisaplaadid. Mõned loopisid binokli tühjaks. See on klappide süsteem paakide juures, et õhk ei külmuks kinni. Abi oli ikka tinakast, mõned panid ka pidurivedelikku, et siis libedamat pinda mööda ei saa veepiisad kinnituda. Igatahes meeletu töö olete ette võtnud, ainuüksi raam ja plekid, oi-oi! Rattakilbid jätate samad? Need kuluvad huvitavalt ära, trapetsikujuliseks ja siis neid taastati pealekeevitamise ja freesimisega. Kiiremini kuluvad kui liiga pingule tõmmata tähikule ja siis vajuvad esimesed vastu piduritrumlit. Esiteks raske kätte saada ja teiseks kandub piduri kuumus otse rehvile. Nii need Jaroslavi tahmakad lõhkesid. Kunagi oli mul natuke nodi Ikarusest, viisin need Järva-Jaani, hiljuti avastasin mingid jäänused helivõimendist ja neli uuema tüübi musta värvi valjukat. Kui võimendist huvitud, võin ära anda, valjukad ei sobi värvi tõttu.
Üldiselt Ikarus roostetas kõvasti, radikad kõik rauast, osale sai vasksüdamikud kusagilt. No ja vesi oli sees, tosooli või antifriisi polnud ju. Mingi 90 liitrit oli maht.