[meli666]

1: Asi on rohkem selles kui nahhaalselt see auto omandati. Aus inimene oleks peale esimest keeldumist asja sinnapaika jätnud ja kõik. Mitte tulnud uue ja "parema" hinnapakkumisega vanainimese ajusid pesema.
2: SM mighty tonka võiks natukene seadust lugeda enne kui hakkab sõna võtma juriidilistes küsimustes. VÕSi järgi on siiski ka suusõnalineleping, leping.
Selle tõendamine on juba kohtu rida.

Eespool Ksf "mlsluik" on väga ilusti välja toonud, et teemalagataja üleskutse on täielik jama.
Omalt poolt lisaks, et igaüks tahab meist asja võimalikult odavalt osta. Ka alla Kuusakoski hinnaga auto ostmises ei ole midagi halba, sest Kuusakoskisse on vaja ka auto saada kuidagi. Transport maksab!
Ja üldisemalt, kui midagi müüa, siis kaubaks läheb ju siis, kui jõuavad osapooled kokkuleppele. Antud juhul, nagu aru saan, siis auto ostja pakkus välja õiglase hinna, et vanaema oli nõus asjast loobuma.
Eriti imelik on selles loos muidugi see, et väidetavalt suusõnalise lepinguga sulle saama pidanud auto ta siiski ära müüs. Järelikult võiksid endast viga otsida, miks ta seda tegi.
Mingite suusõnaliste lepingute tõendamine kohtus kujutan ette kujuneb ülikeeruliseks ja ilmselt lõpeb asi sinupoolse kaotusega. Eriti veel kui vanaisa siin ilmas enam pole. Vanaisa vara esimese ringi pärija on ikkkagi vanaema, kui nad abielus olid. Seega kuulus see Volga ikkagi vanaemale, mitte sulle. Ja see, et ta selle ära müüs oli tema enda õigus.