02-10-2012, 11:06 AM
Kuna siin foorumis hetkel on tekitanud elavat vastukaja lumelükkamine ja V-kujuline sahk, siis paneks siia ühe loo just sellise sahaga juhtunust.
Aastad olid siis möödunud sajandi seitsmekümnendad. Nagu me kõik mäletame ja oleme kuulnud, siis sellel ajal olid talved hulga külmemad ja lumed hulga paksemad ja tuisud hulga tugevamad. Nagu kõik asjas vanasti, ikka ülivõrdes. No ja egas tollel talvelgi asjalood teisiti polnud. Oli jumal õnnistanud eestimaad harukordselt rohke lumega. Eriti paksu lume oli ta aga maha lasknud sadada Võru- Viljandi maanteel, Mägiste raudteejaama lähedal. Seal olid hiiglaslike hangede tekkeks olemas kõik eelsoodumused. Kõrged perved kahelpool maanteed, nii oma neli-viis meetrit ja kahelpool suured põllud, kus tuulekesel hangede jaoks lund oli võtta küll ja veel. Ja ühel kaunil talvehommikul oli tuisk siis selle oru kenasti lund triiki täis puhunud. Isegi vanad mehed ei mäletanud sellist vaatepilti, mis tol hommikul avanes.
Teehöövel või autogreider, kuidas kellegile, olles sündmuspaigale saabunud, andis kohe loobumisvõidu. Tema jaoks oli see sama, mis lusikaga mere tühjaks kühveldamine.
Tänaseni teadmata, kelle initsiatiivil, aga selle hange likvideerimisse kaasati kuulsusrikas nõukogude armee. Õigemini punaarmee KRAZ tüüpi veok, mis oli varustatud kolmnurkse saha, autojuhi ja autovanemaga. See kuulsusrikas dessant aga pärines Sangaste raketibaasist.
Vaatus number üks:
Eemalt läheneb meeletu musta suitsu ja lumepilve saatel veoauto KRAZ ja asub ennastsalgavalt lumehange kallale. Peale mõningast nügimist annab aga masin tagurpidi käigu ja eemaldub sündmuspaigalt tagurpidi umbes kilomeetri kaugusele. Pealtvaatajate sõnul, kelleks osutusid saatuse tahtel traktoristid sõnnikuveokolonnist, jäi mulje, et loobumisvõidu andis ka punaarmee, aga oh ei.
Vaatus number kaks:
Punaarmee sonderkomando, olles hetke seisnud lähtepositsioonil, alustab uut ja tunduvalt agressiivsemat lähenemiskatset. Tunnistajate sõnul pole veel ükski KRAZ tüüpi veok saavutanud sellist kiirust nagu antud päevakangelane tol ajahetkel. Meeletu musta suitsu ja mürina saatel sukeldus ta hange, paisates ülesse sellise lumepilve, mis jättis mulje, nagu oleks toimunud mobiilne tuumarünnak. Kui siis lõpuks see lumepilv hajus, avanes publikule selline vaatepilt, mida nad poleks elus uskunud. Tõeline fookus. Jäi mulje , et siin on Jürgen Weberi käsi mängus. Lumehang nägi välja täpselt samasugune nagu hommikul, kui ta maanteelt avastati. Ei ühtki võõrkeha.
Vaatus number kolm:
Umbes kümne minuti pärast on märgata esimesi elumärke hanges. Lumi hakkas vaikselt liikuma ja sealt ronisid üksteise järel, meeletu mati saatel välja kaks endast täiesti välja viidud punaarmeelast, kes selle etenduse pärast väärinuks vähemalt kuldtähe medalit.
Olukorra stabiliseeris sellel teelõigul lõpuks C-100 ehk maakeeles JOSS, kes vabastas esmalt vabastajate lumekoristustehnika ja teise päeva õhtuks suutis viia maantee tavakonditsiooni.
Aastad olid siis möödunud sajandi seitsmekümnendad. Nagu me kõik mäletame ja oleme kuulnud, siis sellel ajal olid talved hulga külmemad ja lumed hulga paksemad ja tuisud hulga tugevamad. Nagu kõik asjas vanasti, ikka ülivõrdes. No ja egas tollel talvelgi asjalood teisiti polnud. Oli jumal õnnistanud eestimaad harukordselt rohke lumega. Eriti paksu lume oli ta aga maha lasknud sadada Võru- Viljandi maanteel, Mägiste raudteejaama lähedal. Seal olid hiiglaslike hangede tekkeks olemas kõik eelsoodumused. Kõrged perved kahelpool maanteed, nii oma neli-viis meetrit ja kahelpool suured põllud, kus tuulekesel hangede jaoks lund oli võtta küll ja veel. Ja ühel kaunil talvehommikul oli tuisk siis selle oru kenasti lund triiki täis puhunud. Isegi vanad mehed ei mäletanud sellist vaatepilti, mis tol hommikul avanes.
Teehöövel või autogreider, kuidas kellegile, olles sündmuspaigale saabunud, andis kohe loobumisvõidu. Tema jaoks oli see sama, mis lusikaga mere tühjaks kühveldamine.
Tänaseni teadmata, kelle initsiatiivil, aga selle hange likvideerimisse kaasati kuulsusrikas nõukogude armee. Õigemini punaarmee KRAZ tüüpi veok, mis oli varustatud kolmnurkse saha, autojuhi ja autovanemaga. See kuulsusrikas dessant aga pärines Sangaste raketibaasist.
Vaatus number üks:
Eemalt läheneb meeletu musta suitsu ja lumepilve saatel veoauto KRAZ ja asub ennastsalgavalt lumehange kallale. Peale mõningast nügimist annab aga masin tagurpidi käigu ja eemaldub sündmuspaigalt tagurpidi umbes kilomeetri kaugusele. Pealtvaatajate sõnul, kelleks osutusid saatuse tahtel traktoristid sõnnikuveokolonnist, jäi mulje, et loobumisvõidu andis ka punaarmee, aga oh ei.
Vaatus number kaks:
Punaarmee sonderkomando, olles hetke seisnud lähtepositsioonil, alustab uut ja tunduvalt agressiivsemat lähenemiskatset. Tunnistajate sõnul pole veel ükski KRAZ tüüpi veok saavutanud sellist kiirust nagu antud päevakangelane tol ajahetkel. Meeletu musta suitsu ja mürina saatel sukeldus ta hange, paisates ülesse sellise lumepilve, mis jättis mulje, nagu oleks toimunud mobiilne tuumarünnak. Kui siis lõpuks see lumepilv hajus, avanes publikule selline vaatepilt, mida nad poleks elus uskunud. Tõeline fookus. Jäi mulje , et siin on Jürgen Weberi käsi mängus. Lumehang nägi välja täpselt samasugune nagu hommikul, kui ta maanteelt avastati. Ei ühtki võõrkeha.
Vaatus number kolm:
Umbes kümne minuti pärast on märgata esimesi elumärke hanges. Lumi hakkas vaikselt liikuma ja sealt ronisid üksteise järel, meeletu mati saatel välja kaks endast täiesti välja viidud punaarmeelast, kes selle etenduse pärast väärinuks vähemalt kuldtähe medalit.
Olukorra stabiliseeris sellel teelõigul lõpuks C-100 ehk maakeeles JOSS, kes vabastas esmalt vabastajate lumekoristustehnika ja teise päeva õhtuks suutis viia maantee tavakonditsiooni.