05-10-2012, 08:58 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 19-02-2013, 10:48 AM ja muutjaks oli mlsluik.)
SANGLA TURBABRIKETIVABRIK - ULILA KELGUTSEHH JA GALVAANIKA
Sangla turbabriketivabriku ajalugu algas aastast 1923, mil hakkas tööle Ulila turbatööstus. Seitsmekümnendate aastate keskel kolis briketivabrik Puhja külje alla. Ulilasse jäi kombinaadi filiaal, kus kõrvu alus- ja väetusturbaga valmisid Norma tellimusel autode ohurihmade detailid, raudjalastega kelgud ning isegi kõrvarõngad, töötas galvaanikatsehh.
1976.-1979. aastani sai Sangla turbabriketivabrik elektrit omaenda jõujaamast, mis lõpetas töö, sest sisseostetav elekter muutus odavamaks.
Turbatehase hiilgeaeg oli 1980. aasta, mil ettevõtte palgal oli üle 500 inimese ning selle väravast veeres välja 58 000 tonni briketti.
Eesti taasiseseisvudes lõppes Ulilas kelkude ja turvavööde valmistamine, seiskus ka galvaanikatsehh.
1995. aasta aprillis müüs erastamisagentuur 51 protsenti riikliku aktsiaseltsi Sangla aktsiatest. 1996. aasta kevadel läks müüki ka ülejäänud 49 protsenti.
Kolm neljandikku moodustatud AS Sangla aktsiatest läks briketivabriku töötajaist moodustatud ASile Turbatooted. Ülejäänu said AS Tagaberg ja väikeaktsionärid.
1996. aasta kevadel kevadel kanti briketivabrik äriregistrisse ning firma sai ärinime AS Sangla Turvas.
Allikad: Sangla turbakombinaat, Sõnumileht, Postimees, ETA
Töötas 1975. a kuni 1990-ndateni. Tehti pandlaid, rihmu, autodetaile. Allkorrusel õmblustsehh, ladu, karastusseadmed, autodetailide pressid, lihvijad, puhastusseadmed, stantside mehaanika. Kokku töötas 73 mootorit, ülal kontoriruumid. (O. Lehtmäe)
Täideti Norma tellimusi. Praegu ilma akendeta ja seadmeteta mahajäetud kõrgete lagedega hoone. Kõrval autode garaažid ja teisel pool jõgi. Ümber hoone u 10-15 a. vanused pajud, pihlakad, leedrid. Mõned suuremad kased ja vahtrad.
Nüüdseks on möödund aja hoonetest alles vaid kestad, Sangla-ja Ulila turbatööstused elavad aga edasi. Kelkude valmistamist paljud enam ei mäleta ning galvaniseerimisest enamus pole kuulnudki. Kuigi 20a tagasi käis tootmine täie hooga. Kodus võib leida siiani kastide viisi läikivaid naelu, mutreid, polte, võtmeid jms...
Pildimaterjali proovin ka leida hoonetest ja tootmisprotsessist.
Sangla turbabriketivabriku ajalugu algas aastast 1923, mil hakkas tööle Ulila turbatööstus. Seitsmekümnendate aastate keskel kolis briketivabrik Puhja külje alla. Ulilasse jäi kombinaadi filiaal, kus kõrvu alus- ja väetusturbaga valmisid Norma tellimusel autode ohurihmade detailid, raudjalastega kelgud ning isegi kõrvarõngad, töötas galvaanikatsehh.
1976.-1979. aastani sai Sangla turbabriketivabrik elektrit omaenda jõujaamast, mis lõpetas töö, sest sisseostetav elekter muutus odavamaks.
Turbatehase hiilgeaeg oli 1980. aasta, mil ettevõtte palgal oli üle 500 inimese ning selle väravast veeres välja 58 000 tonni briketti.
Eesti taasiseseisvudes lõppes Ulilas kelkude ja turvavööde valmistamine, seiskus ka galvaanikatsehh.
1995. aasta aprillis müüs erastamisagentuur 51 protsenti riikliku aktsiaseltsi Sangla aktsiatest. 1996. aasta kevadel läks müüki ka ülejäänud 49 protsenti.
Kolm neljandikku moodustatud AS Sangla aktsiatest läks briketivabriku töötajaist moodustatud ASile Turbatooted. Ülejäänu said AS Tagaberg ja väikeaktsionärid.
1996. aasta kevadel kevadel kanti briketivabrik äriregistrisse ning firma sai ärinime AS Sangla Turvas.
Allikad: Sangla turbakombinaat, Sõnumileht, Postimees, ETA
Töötas 1975. a kuni 1990-ndateni. Tehti pandlaid, rihmu, autodetaile. Allkorrusel õmblustsehh, ladu, karastusseadmed, autodetailide pressid, lihvijad, puhastusseadmed, stantside mehaanika. Kokku töötas 73 mootorit, ülal kontoriruumid. (O. Lehtmäe)
Täideti Norma tellimusi. Praegu ilma akendeta ja seadmeteta mahajäetud kõrgete lagedega hoone. Kõrval autode garaažid ja teisel pool jõgi. Ümber hoone u 10-15 a. vanused pajud, pihlakad, leedrid. Mõned suuremad kased ja vahtrad.
Nüüdseks on möödund aja hoonetest alles vaid kestad, Sangla-ja Ulila turbatööstused elavad aga edasi. Kelkude valmistamist paljud enam ei mäleta ning galvaniseerimisest enamus pole kuulnudki. Kuigi 20a tagasi käis tootmine täie hooga. Kodus võib leida siiani kastide viisi läikivaid naelu, mutreid, polte, võtmeid jms...
Pildimaterjali proovin ka leida hoonetest ja tootmisprotsessist.
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
Ulila Jäärada FB