13-10-2012, 10:31 AM
Uurisin vahelduseks natuke seda hüdrostaatilise ülekande asja, maailmas tuntakse kooslust sisepõlemismootor-pump-hüdromootor lühendi HST all. Nii mõneski artiklis on tõdetud, et kui projekti eesmärgiks on liigutada planeeritud maksimaalset koormat ja kiirus on teisejärguline (peamiselt traktorid jms. tehnika) siis kasutatakse fikseeritud pumpa ehk pumba tootlikkus on siis konstantne, muudetakse ainult sisepõlemismootori pöörete ulatuses. Hüdromootor aga on siis reguleeritav. Skeem sisaldab vastavaid juhtimisseadmeid (klapid, siibrid jms), hüdropaaki (kui on väike, siis jahutusradiaatorit).
Kõige tähtsam asja juures on, et, nagu ksf Võsa mainis, asja kasutegur. Selleks peaks komponendid olema valitud enam-vähem täpselt vastava projekti ja nõutud koormuse jaoks. Mida täpsem valik seda suurem on kasutegur. Üldiselt maailmas kasutatakse HST-d aina rohkem ja rohkem, võimalused kaaluvad üles kaotused kasuteguris. Ja need kaotused ei olegi teab mis suured.
Muuseas, kui keegi teab, siis kas vene kombainide juures (DON, Jennisei) oli kasutuses midagi sarnast? Et mootori otsas muudetava plaadiga pump ja silla otsas hüdromootor jne? Selline pump annab vist võimaluse plaadi pööramisega nullist edasi ja tagasi muuta voolu suunda ja kogust?
Igatahes, ameerikamaa foorumites leidsin ühe teema, kus huviline tahtis ehitada HST-ga aiatraktorit, planeerides 20hj diislile otsa pumpa ja käigukasti otsa (5-käigulisele) hüdromootorit. Käigukasti kasutamine laideti otsekohe maha, sest ei pidavat vastu pidama. Samas tuli välja, et vastavalt projektile peab vastu küll, näiteks mingi kergem projekt, muruniiduk vms, kasutades nõrgemat mootorit, pumpa ja hüdromootorit annab k-kasti kasutus lisavõimalusi, kuid käiguvahetus nõuab mingit sidurit. Muidugi koorus välja tõsiasi, et ka üle lombi on uued komponendid kallid
.
Kõige tähtsam asja juures on, et, nagu ksf Võsa mainis, asja kasutegur. Selleks peaks komponendid olema valitud enam-vähem täpselt vastava projekti ja nõutud koormuse jaoks. Mida täpsem valik seda suurem on kasutegur. Üldiselt maailmas kasutatakse HST-d aina rohkem ja rohkem, võimalused kaaluvad üles kaotused kasuteguris. Ja need kaotused ei olegi teab mis suured.
Muuseas, kui keegi teab, siis kas vene kombainide juures (DON, Jennisei) oli kasutuses midagi sarnast? Et mootori otsas muudetava plaadiga pump ja silla otsas hüdromootor jne? Selline pump annab vist võimaluse plaadi pööramisega nullist edasi ja tagasi muuta voolu suunda ja kogust?
Igatahes, ameerikamaa foorumites leidsin ühe teema, kus huviline tahtis ehitada HST-ga aiatraktorit, planeerides 20hj diislile otsa pumpa ja käigukasti otsa (5-käigulisele) hüdromootorit. Käigukasti kasutamine laideti otsekohe maha, sest ei pidavat vastu pidama. Samas tuli välja, et vastavalt projektile peab vastu küll, näiteks mingi kergem projekt, muruniiduk vms, kasutades nõrgemat mootorit, pumpa ja hüdromootorit annab k-kasti kasutus lisavõimalusi, kuid käiguvahetus nõuab mingit sidurit. Muidugi koorus välja tõsiasi, et ka üle lombi on uued komponendid kallid
.