31-10-2012, 10:16 AM
Selle bussi (nagu ka ülejäänud vanaaegse ühistranspordi) saab päästa ainult mõtlemise muutus Eesti vanatehnikahuviliste peasees ajukäärude vahel. Mina olen selle vaimse avanemise üle elanud ja olen seeläbi palju õnnelikum inimene.
Nimelt tuleks aru saada, et üksipäini oma olematuid oskusi ja kõhukõrvalt kokkuhoitud kopikaid ei ole mõtet paraadna esisel muruplatsil uputada olematu väärtusega sõiduautode "musta numbri" unistusse.
Selle asemel võiks moodustada loomingulisi ühendusi ja panustada ühiseid hetki suuremate asjade harrastamisse. Sel juhul saab igaüks teha rõõmuga just neid töid, mida ta reaalselt ka oskab. Keegi oskab keevitada, keegi oskab värvida ja keegi teab kust juppe leida ja kui vaja siis hoiab keegi hoopis pirukate või bändzo mänguga tuju üleval. Üksinda ei suuda keegi laupäeva hommikul minna garaazi, koos aga oleks joomise asemel mingi muu motivatsioon tegeleda vanatehnikaga. Ja lõpuks oskab ehk keegi kirjutada ka projekti ja vormistada selle külaseltsi ühiseks ettevõtmiseks.
Katsuks üle saada ka sellest, et vanatehnika on ainult üks bossamise asi ja teistest kõvem olemise vahend. Loomulikult on Kuban olematu konn ZIS 127 kõrval kui seda võrrelda Guzzide ja Doltse Gabbanade mõõdulindiga. Kui seda vaadata aga osana ajaloost ja lihtsalt laheda võimalusena oma allesjäänud elupäevi rikastada, siis oleks vaja loomal sarvist haarata ja juba täna midagi ette võtta.
See konkreetne buss on vist nüüdseks leidnud juba lahenduse, aga minu jutt üritas juhtida tähelepanu üldisele probleemile, et ennekõike tuleks asju teha koos ja mitte junnida seibi poleerimise või kapitali jagamisega.
Nimelt tuleks aru saada, et üksipäini oma olematuid oskusi ja kõhukõrvalt kokkuhoitud kopikaid ei ole mõtet paraadna esisel muruplatsil uputada olematu väärtusega sõiduautode "musta numbri" unistusse.
Selle asemel võiks moodustada loomingulisi ühendusi ja panustada ühiseid hetki suuremate asjade harrastamisse. Sel juhul saab igaüks teha rõõmuga just neid töid, mida ta reaalselt ka oskab. Keegi oskab keevitada, keegi oskab värvida ja keegi teab kust juppe leida ja kui vaja siis hoiab keegi hoopis pirukate või bändzo mänguga tuju üleval. Üksinda ei suuda keegi laupäeva hommikul minna garaazi, koos aga oleks joomise asemel mingi muu motivatsioon tegeleda vanatehnikaga. Ja lõpuks oskab ehk keegi kirjutada ka projekti ja vormistada selle külaseltsi ühiseks ettevõtmiseks.
Katsuks üle saada ka sellest, et vanatehnika on ainult üks bossamise asi ja teistest kõvem olemise vahend. Loomulikult on Kuban olematu konn ZIS 127 kõrval kui seda võrrelda Guzzide ja Doltse Gabbanade mõõdulindiga. Kui seda vaadata aga osana ajaloost ja lihtsalt laheda võimalusena oma allesjäänud elupäevi rikastada, siis oleks vaja loomal sarvist haarata ja juba täna midagi ette võtta.
See konkreetne buss on vist nüüdseks leidnud juba lahenduse, aga minu jutt üritas juhtida tähelepanu üldisele probleemile, et ennekõike tuleks asju teha koos ja mitte junnida seibi poleerimise või kapitali jagamisega.
Tõnu Piibur
5116265