[Janka]

1984

.
.
.

TEN POINTS!

Kel vaja saab vaat' et minuti täpsusega teada, kus sa just-just olid.
Kel vaja, saab ka 30-40 meetri täpsusega teada kus sa hetkel asud.
Veel hullem - kel vaja, saab reaalajas vaadata (tõsi, mõningase viivitusega), millega sa hetkel tegeled (kui asud looduses, mitte katuse all) jne...
See kõik on olemas ja mis kogu selle asja juures kõige veidram - meie, jälgitavad, oleme ise sellise olukorra lubanud.
Meile meeldivad mobiiltelefonid - mida uuem, seda uhkem ja parem - kas pole?
Me ei oska olla ilma võrku ühendatud arvutita - proovige paar nädalat ilma olla!
Me ei saa hakkama oma rahaasjades, kui viskame minema oma plastikkaardid, - maksud on ju vaja kuidagi maksta ja palk laekub ka arvele, mitte ei maksta sularahas kätte.
Meile on peale surutud selline lahe dokument nagu ID-kaart - tahad või ei taha, sa PEAD selle endale ostma! Me olime kunagi väga uhked sellise leiutise üle - ikkagi esimesed maailmas, eestlased!
Mõningad meist on nii moodsad, et kasutavad linnades mobiilset parkimist - annavad teada, kuhu nad oma auto jätavad.
Foorumites eputame oma autodega, lahkame probleeme ja anname teada, misvärki varandust meil kodus on.
Lugedes netist ajalehti loobime mõnikord kommentaare sinna-tänna andes teada, milline on meie meelestatus valitsuse, mõne inimese või kaaskommenteerijate suhtes.
Tööle saabudes naeratad rõõmsalt turvakaamerasse, sama tänavatel ja kauplustes.

Jne, jne, jne....
Lahe ikka noh!