[Väravamehaanik]

Lisaks palume annetada aega ja mõistust, kõige ülejäänuga saame hakkama. Kole komme vanatehnika harrastamise juures on ka see, et inimesed saavad enda kodus vedelevate asjade olemusest aru alles siis kui keegi on sellise asja valmis teinud ja näitab, mis asjaga on tegu. Meie vanade busside harrastamise absurdsuse tipp on siin lingil. Ehk tohutu jooksmise, taastamise, kopeerimise ja kulutamise tulemusena valmis algsest bussi kellast koopia, mille peale kingiti bussi valmimise järgselt maailma ainukesele eksemplarile teine kell lisaks... Selle Ikarus 255 projektiga üritasime minna edasi targemana ja presenteerida seda enne taastamise juurde asumist. Aga tolku on ikka vähe olnud küll.

Hetkel on lisaks alumiiniumist luugiluku katetele puudu ka ilusaid liiste ja avatavate akende konstruktsioone. Puudu on ka liistude plastikust otsi, mida loomulikult saab erinevate laseritega kopeerida, aga probleem on ikka selles, et kopeerimine maksab kena kopika ja kellelgi on neid pudinaid terve kilekotitäis arvatavasti saunalakas. Probleem on ka luukide hingekummiga ja liistu aluse kummiga, vanasti vedeles seda igal pool ja sellest tehti kasvuhoonete klaaside aluseid jne. Meitele aga pole sentimeetritki antud seda. Loomulikult saab kõike Saksamaalt 400 meetri kaupa tellida...
Natukene pilte ka senistest tegemistest: siin käib Ikarus 255-le iseloomulike alumiiniumist tiivakaarte valmistamine ja paika sättimine.

Siin aga üldisi vaateid värvimise eelsest keretööde lõpetamisest:

Loodame, et meeldib!