[Mufff]

Ma tunnistan viimaste aastate sees vaid ühte viga. Mul oli töös üks Pobeda. Kirusin,vandusin, keevitasin ja lihvisin. Kuradi jama oli see vene auto. Aeg läks üle ja mitte vähe. Valmis ma ta tegin, pealegi maksin. Kõik vaid selleks et omaniku heasooviliku suhtumist kompenseerida. Papi oli rahulik ja ei solvanud ega ülbitsenud. Võlgu ka ei jäänud. Valmis ta sai ja minu süda sai rahu. Mis siis et peale pidin maksma. Kogemus nimega Pobeda oli seda kooliraha väärt.

"Kuldlause" oledki siin ise kirja pannud. Kogemuse said, kooliraha maksid, kuid mitte midagi ei õppinud. Ükskõik millise nurga alt sa seda olukorda ei vaata, vea oled ikkagi teinud sina ise. Kui seda lõpuks endale tunnistad, siis saad ka elus edasi minna.

Väga hea moto, mis tasub tulevikuks meelde jätta on: "Vigadest õpitakse, mitte et kordamine on tarkuse ema."