[Väravamehaanik]

Kõik probleemid on ikka inimestel pea sees kinni. Samuti on inimeste pea sees kinni need mastaabid, mille piires nad toimetavad. Siin foorumis pole laevade taastajaid palju just ette tulnud, aga mõni auto või tsikli taastaja on ikka sõna võtnud. Seega kogemusi vanatehnikaga hakkama saamisel peaks nagu olema. Mul enesel hetkel pole mahti tegeleda jõelaevanduse päästmisega aga erinevate suuremahuliste esemete restaureerimise skeemi võiks ikka tutvustada neile, kel on entusiasmi selle teemaga tegeleda veidi rohkem kui mul. Nimelt on mul nutitelefonis kalendermärkmik, kuhu on korraga ära mahutatud viie vana bussi ja ühe mootorratta renoveerimiste graafik, ehk siis korraga on töös viis bussi ja üks külgkorviga tsikkel. Nii kummaline kui see ei tundu, siis tsikli renoveerimisel (ei julge juba ammu oma tegemisi nimetada restaureerimisteks) on kulunud täpselt sama palju aega, energiat ja töid kui Ikaruse või mõne puust bussi tegemiseks. Liivapritsi tuleb mingid detailid ikka organiseerida, mingid jupid lähevad kroomimisse ja keegi peab polstrit õmblema ja väntvõlli otseks saama või rehvid alla muretsema. Vahe on ainult kilohinnas, ehk siis rohkemate tööprotsesside eest tuleb tasuda suuremaid arveid. Küsimus ei ole rahas, raha on ainult vahend oma ideede teostamiseks, ehk siis raha antakse ainult nendele inimestele, kellel on mõistusega hoomatavad ja loodetavasti teostatavad ideed. Enamasti ei ole nii, et kõige paremal keevitajal või poldi poleerijal on kõige rohkem raha, raha on ikka neil, kes selle majandamisega pidevalt tegelevad ja kellel ei ole aega ega huvi olla väga hea keevitaja. Seega tuleb ühe laua umber kutsuda kokku need, kes oskavad väga hästi keevitada ja need, kes oskavad koostada arusaadavat finantsskeemi.
Tähelepanu nüüd järgmise lõigu osas!!! Raha ei ole kellegi eraomand, seega ei saa laua ümber kutsuda neid, kes mõtlevad ainult sellest, kuidas teiste laua ümber istujate käest endale rohkem raha saada. Ehk siis erinevate juhtimismeetooditega tuleb vältida suhtumist, et keevitaja hakkab tööle alles siis kui makstakse rohkem kui Soomes.
Kõikidele osapooltele arusaadavalt tuleb sõnastada eesmärk. Näiteks on arusaadav eesmärk bussinduses: "Ikarus tuleb taastada nii nagu ta oli meie nooruses igapäevaselt sõites, pole vaja peenutseda tehase originaaliga, mida pole võimalik tuvastada" ja üsna arusaamatu on eesmärk "Päästke liinibussid 2". Väiksemad otsused võetakse vastu töö käigus. Laevanduses peaks olema sama: "Taastada Vanemuine Emajõel seisvaks museaaliks, mida huvilised saavad külastada" või midagi sellist. Nüüd on vaja kedagi, kes astuks sammu rivi ette ja hakkaks projektijuhiks. Projektijuht saab alguses igalt poolt peksa, aga eduka projekti puhul lõpetab miljokana. Kõik asjad saavad kusagilt alguse ja edukad on need, kes on olnud alguste juures otsustajad. Lõpuks surevad ikkagi kõik ühtemoodi...

PS Minu hetke suurem probleem on hoopis selles, et ma olen laupäeva hommikul lobisenud foorumis ja olen garaazi pool tundi hiljaks jäänud.