[Basilio]

Loodetavasti ei hakka vihmaga üle lööma.
Minul on koerapidamise ajast järele proovitud haukumisvastane kaelarihm. Lärmas rajakas tihti igavusest või tont teab millest. Kui läbi akna peale käratasid või klaasile koputasid, siis jäi vakka. Varsti hakkas uuesti...
Sai tellitud kaelarihm, mis väidetavalt muude helide seast just haukumise tuvastab. Ei hakka siinkohal kirjeldama piinlikku stseeni, kus ma saabunud kaupa kontrollisin ja ise haukuda üritasin... No ei õnnestunud!
Koera kisale reageeris küll. Huvitav on, et esimesel nädalal oli koer vait, ilma et rihm kordagi tööle oleks hakanud. Kuidas kurat ta aru sai, mis asi see on ja milleks?? Hea küll, rääkisin jah, talle kaela pannes. Ju siis nii tark oli, sinder, et jutust aru sai!
OK, nädal hiljem ütles koeral kannatus üles. Kuna rihm ei andnud särakat kohe, vaid teatud arvu haugatuste peale ja enne seda hoiatas erineva pikkusega piiksudega, siis kostis õuelt koera ja kaelarihma vaheline "suhtlemine" nii:
"Auh?" - ...
"Auh!" - "Piiks!"
"Auhh! - "Piiiiks!"
"Auhhh!!" - "Piii-iii-iiiks!!"
"Auhhhh! NIUTS!!"
ja vaikus...
Juhendis seisis, et rohkem annab efekti noore koera puhul, kes õpib asja kiirelt ära ja nii jääb. Minu koer oli vana ja põikpäine. Kalleid patareisid jätkus lubatud kuu või mitme asemel ainult nädalaks...
Aretasin väljaspoole karbikest AA mõõdus akupulkadest patarei, mida paari nädala tagant laadisin. Kuna need olid kaitseks niiskuse eest mähitud musta isoleerpaelaga, nägi peni välja nagu terroristi pommikoer!
Pikapeale õppis koer ära, mitu korda rihm haukuda laseb, enne kui nätaka annab. Ja kui pika aja järel toimub reset, ehk järgmist haugatust ei loeta teiseks või kolmandaks, vaid jälle esimeseks. Eks tal oli ka aega eksperimenteerida.