26-12-2012, 11:29 AM
Häid pühi lugupeetud veteranidele!
Ise ma ei kõlband ei vene ega ka muusse sõjaväkke. Kuigi isegi tahtsin,sest praegu takkajärgi targutada,kes ikka vene sõjaväe läbi käisid,need saavad elus hakkama. Mul endal sellega brobleeme pole,sest vene aeg ja eesti elu on mind piisavalt karastanud hetke eluga toimetulekul......
Aga mind paneb muretsema see ajalookirjutamise värk. Nimelt ei juleta ka praegu kirjutada, rääkida paljudest asjadest,sest värisetakse......ei tea millepärast,et kas ikka tohib nimesid panna ja kes siis mida tegi jne. Võtke siis härrased jalad ja käed tagumiku alt välja ja hakake asju õigete nimedega kirjutama,muidu oleks edaspidine ainult ajaloo ümberkujundamine. Läbi lillede kirjutades tuleb tulevastel põlvedel lugeda,et kõik oli ilus ja kena. Aeg muidugi teeb paljude asjadega nii,et aastatetaguse kirjeldamisel muutub asi paraku tõesti ilusamaks ja võibolla nutetakse veel vanu aegu et taga......Nii see paraku on. Aga olen kuulnud vanade sõjameeste käest lugusid,mis tuletavad meelde kõiki neid õudusi,mille keskel on suudetud ellu jääda ja ka inimeseks olemine mitte ära unustada. Igal inimesel on oma lugu ja see käib nagu kirbane koer temaga elu lõpuni kaasas,pääsu sellest pole ja elada tuleb. Miks mitte siis midagi ka kirja panna. Nii et soovin kõigile jõudu ja jaksu mälestuste kirjutamiseks ja õige ajaloo kujundamisel!
Ise ma ei kõlband ei vene ega ka muusse sõjaväkke. Kuigi isegi tahtsin,sest praegu takkajärgi targutada,kes ikka vene sõjaväe läbi käisid,need saavad elus hakkama. Mul endal sellega brobleeme pole,sest vene aeg ja eesti elu on mind piisavalt karastanud hetke eluga toimetulekul......
Aga mind paneb muretsema see ajalookirjutamise värk. Nimelt ei juleta ka praegu kirjutada, rääkida paljudest asjadest,sest värisetakse......ei tea millepärast,et kas ikka tohib nimesid panna ja kes siis mida tegi jne. Võtke siis härrased jalad ja käed tagumiku alt välja ja hakake asju õigete nimedega kirjutama,muidu oleks edaspidine ainult ajaloo ümberkujundamine. Läbi lillede kirjutades tuleb tulevastel põlvedel lugeda,et kõik oli ilus ja kena. Aeg muidugi teeb paljude asjadega nii,et aastatetaguse kirjeldamisel muutub asi paraku tõesti ilusamaks ja võibolla nutetakse veel vanu aegu et taga......Nii see paraku on. Aga olen kuulnud vanade sõjameeste käest lugusid,mis tuletavad meelde kõiki neid õudusi,mille keskel on suudetud ellu jääda ja ka inimeseks olemine mitte ära unustada. Igal inimesel on oma lugu ja see käib nagu kirbane koer temaga elu lõpuni kaasas,pääsu sellest pole ja elada tuleb. Miks mitte siis midagi ka kirja panna. Nii et soovin kõigile jõudu ja jaksu mälestuste kirjutamiseks ja õige ajaloo kujundamisel!