[saarrand]

Tulenevalt valest profiilist, oleks pidanud uue vene rihma vist õige veidi pikema võtma, sest hetkel oligi point see, et kuna profiil oli teine, siis asendusrihm tegi kogu süsteemi veidi rohkem pingule.

Arvan, et rihmade suitsema minek tuleneb esmaselt ikka sellest, kas vene rihma V profiil ühtib murutraktori rihmaseibi V profiiliga. Nagu Ksf võsa ütles, peab see rihmaseibi ja rihmakülgede kontakt olema täispinnaline ja kalded siis omavahel kokku minema. Kui ei lähe, siis mingi osaga vedades hakkabki libisema ja suitsetama.
Natuke on teisejärgulisem õige rihma pikkus. Originaalist lühema korral ei pruugi lõikeaparaat täielikult peatuda. Jääb õrnalt kaasa vedama. Või siis pikema korral ei saavutata vajalikku pingsust ja hakkab libisema.
Üldiselt pikkus ei tohiks olla väga probleemiks. Erinevatel tootjatel on neid meetermõõdustikus rihmu vähemalt iga 5mm tagant.

Kuid vahe olla selles,et need murutraktori rihmad on spetsaalselt valmistatud venima jnejne,seetõttu need teised vastu ei pea,ning suurt vihastamist ei vääri tihti vahetusega.

Vat see spetsrihmade asi on ka omaette teema. Olen ka ise poest kuulnud, et spetsrihmad on mingid kuumuskindlast materjalist ja sisaldavad isegi kevlarit.
Kui nüüd vaadata murutraktori rihmapingutussüsteeme, siis on see spetsrihm ka vajalik. Kui rihma käega tõmmata, venib see järgi nagu püksikumm nõrkade pingutusvedrude tõttu. Selliselt poollibisevatena peavadki kuumakindlad olema.
Tugevamaid vedrusid eriti ei kannata panna, kuna pingtusrullide kandurid painduvad läbi. Lisaks ei kannata mootori otsavõlli puks enam sellist külgkoormust pikema aja vältel. Eriti murutraktoril, kus kõik rihmad on ühele poole. Raideril on lõikeaparaadi ja käigukasti rihm teine teisele poole ja seal probleemi pole.
Aga noh jah, ei tasu targem inseneridest olla ja peab siis hakkama vaatama, mis masinatel on euroopa V profiili järgi rihmaseibid. Kindlalt tean, et vanematele Made in Sweden Stigadele sobisid vene rihmad, kuna seibi profiil ühtis. Uued tehtud Made in PRC, ehk kes teab kus. Tuleb poodides hakata vaatama seda asja.
Tegelikult see rihmamajandus ei ole odav lõbu, kui mõni räägib, et läheb 40.- rihmu kaks tükki aastas. Ja seda normaaloludes. Mitte golfiväljaku suurust põlvekõrgust muru niites.
Eks palju ole ka erinevate põkade ehitusiseärasustes kinni.
Võibolla oleks kavalam piiri tagant vaadata mingit sellist vanakooli masinat, mille seda rihmamajandust üldse ei olegi.

Pikkuse erinevus muutis ikka vägagi palju. Kuigi rihm oli silmaga hinnates üsna vähe rohkem pingul kui originaal, siis blokeeris see ka anduri, mis ei lubanud käivitada (andis signaali, justkui oleks niiduorgan sisse lülitatud). Lisan veel, et murutraktorite niiduorgani rihmaskeeme on mitmeid, osadel on rihm väga lihtsalt peal (lahjemad mootorid), kangematel mootoritel on rihm oluliselt keerulisemalt (rohkemate pingtitega).
Kokkuvõtvalt, tööd teha sai, aga kuna lapsed ka tihti niidavad, sai asi originaali vastu vahetatud ja asi jonks.