[Väravamehaanik]

Ega see bussi taastamine ainult ka nii ilus ei ole, et rällaka järgi kükitades tuleb trussade servast Calvin Kleini kiri nähtavale. Ungarisse on ekskursioon plaanis küll, aga see ei anna meile vastuseid, sest Nõukogude Liitu tarnitud Ikarused erinesid olulisel määral DDR-i või mujale saadetud bussidest. Need puhevtipidajate kohad olid ainult meile saadetud bussides. Ilmselt mingi Avtoexpordi fuktsionäär arvas bufee lauas kõva häälega, et "tuplaa on meile neid puhvetnitsaid naada". Nõukogude liit oli ju kosmose maa ja kehvasti ei saanud eurooplaste ees esineda. Seepeale tehtigi valmis ja siinsetes bussiparkides olid omad normid reisijateveo plaanide osas ja kolonniülemad arvasid, et "naahui on meile neid puhvetnitsaid naada". Pealegi kaks puhvetipidajat nii kitsa vahekäigu kohta oli liig, mis liig. Vanasti oli veel ilusaid naisi ka oluliselt vähem, kes oleks tahtnud bussi mootori peal istuda, et see järel pingul nööpidega pluusede väel bussi vahekäigus võileibadega nühkida. Kõik ilusad õppisid õpetajaks või medõeks, mitte ei läinud Cepeli kapoti peale istuma. Meil võeti ju Lux-id kasutusse liiniveol, mis tõttu oli oluline pileti hulk ja luksust polnud enam kellelegi vaja. Nimi Ikarus Lux kaotas oma tähenduse ja ei erinenud enam millegi poolest tavalisest Ikarus 55 baasil bussist. Lõpuks tundus algne 55 palju luksuslikum oma lauakeste ja lambikestega, kuigi sõitis meie maal tavalist linnalähiliini.
Igastahes ei ole meil Ungari Ikaruste harrastajatest erilist tolku ja loota jääb ainult kohalike meeste mälu peale, kes on neid istmeid ja kappe ihusilmaga näinud või juhuslikult bussi tagaotsast pilti teinud.